Eelmise jätkuks

Kõigepealt mõned märkmed arutelude juurde meie eelmises kommentaaris puudutatud teemadel.
Juhtumist, kus mobiil helises sel ajal, kui mees oli minemas oma autot maja eest ära viima. Selgub, et selles partiis polnud kelli veel uuesti käima pandud. Küll aga polnud kohtunik andnud luba, et mobiil võiks sees olla.
Austraallased leiavad, et kui mängija pole veel oma partiid lõpetanud, siis pole ta ka muutunud pealtvaatajaks ja võib mobiilihelina tõttu kaotada partii isegi siis, kui mäng on ajutiselt peatatud. Koodeksis (näit. art. 12.3) sisalduv mõiste mängu ajal peaks tähendama mängu kui sellist üldse, mitte üht konkreetset partiid. Muidu võiks mängija seisata kellad kohtuniku poole pöördumiseks ja öelda, et nüüd mobiili helisemine ei loe.

Paarkümmend reageeringut on vahepeal kutsunud esile kiir (või välk-)partii, kus valge laskis aja üle, mõlemad mängijad (ja ilmselt ka parajasti laua juures olnud kohtunik) märkasid seda ja ulatasid teineteisele käe, hiljem aga fikseeriti viik, sest valge oma ajaületust ei tunnistanud ja kukkuda jõudis ka teine nooleke.
Kõigepealt pole ma nõus nendega, kes leiavad, et kohtuniku laua juures olemine tähendas, et partiid mängiti küllaldase järelevalve all. See koodeksisse viimase redaktsiooniga viidud mõiste (1 kohtunik kiirmales 3 lauale, välgus igale lauale) tähendab kohtunike arvu terve vooru jooksul kogu mängusaalis ega sõltu sellest, kus parajasti mingi kohtunik asub. Ei saa olla nii, et kord on küllaldane järelevalve, kord mitte.

Üldiselt aga olid sakslased seisukohal, et kuigi must ei toiminud reeglite järgi kõige täpsemalt ja jättis oma kella seiskamata, võis selles olukorras käeulatus pärast noolekese kukkumist tähendada vaid alistumist. Kohtunikku polnud ju vaja kutsuda. Seega toimis valge viiki taotledes väga ebasportlikult, kohtunik seda fikseerides aga ebaprofessionaalselt ning asja võiks lahendada apellatsioonikomitee. Partii ei lõppenud antud juhul noolekese langemisega, vaid valge reageeringuga musta taotlusele.

Kohtuniku ebaprofessionaalsusega on tegemist ka ühes sakslaste uues juhtumis. Mängitakse tavamalet. Laual on palju malendeid, olulised on aga musta ettur c5 ja vanker d5. Selles seisus tõstab must etturi c5-lt c8-le, siis aga käib hoopis Vd5-d8. Valge protestib ja nõuab käiku c5-c4, kohtunik aga ütleb, et must sellist käiku teha ei kavatsenud ja laseb tal käia vankriga.
Ilmselt oli algne kavatsus tõepoolest selline, aga male raudne reegel on puudutatud - käidud (art. 4.3) ning kui must eelnevalt vastast ei hoiatanud, et kavatseb vaid etturit kohendada, siis tuleb esimesena puudutatud malendiga käia.

Samal veebilehel käib pikem arutlus halbadest harjumustest välkmales. Need harjumused ise aga on sellised:
1) malendeid tõstetakse ühe käega, kella aga vajutatakse teisega,
2) sama, aga seejuures hoitakse veel kogu aeg kätt kellanupul,
3) malendite löömisel toimitakse kahe käega:
ühega eemaldatakse vastase malend, teisega pannakse asemele enda oma,
4) kella vajutatakse laualt löödud nupuga.

Osa neist asjadest on koodeksiga otseselt keelatud, osa mitte. Üllatusena tundub mulle, et sakslased näivad sellistesse tegevustesse küllalt leplikult suhtuvat. Nii võivat malendiga malekella vajutada siis, kui seda tehakse enam-vähem vaikselt, 3. juhtum aga ei segavat üldse. Kõige ebameeldivamaks peetakse teist juhtumit, mille esinemisel peaks kohe kutsuma kohtuniku. Küllap on vahe ka selles, kas parajasti on tegemist ametliku turniiri või kerge partiiga.
Lembit