Etturi muundamisest

Silme ette jäid mõned etturi muundamisega seotud juhtumid:
- Ühes partiis viib valgetega mängija oma etturi viimasele reale ja vajutab kella, enne kui asendab etturi lipuga. Mustadega mänginud meister lippu ei tunnista, sest kell oli ju varem vajutatud. Kohtunik nõustub temaga ja ettur jääbki partii lõpuni lauale. Oli siin kohtunikul õigus?
Ilmselt mitte. Millal käik tehtud on, seda seletab art. 4.6, mis koodeksisse võeti uuesti a. 2004. Etturit teisele väljale enam asetada ei saa, sest tema küljest on käsi võetud. Küll aga pole ju kõik etturi muundumisest kõneleva art. 3.7e nõuded veel täidetud. Niisiis tuleb vastavalt art. 7.4a ettur ikkagi muundada, küll aga peaks valget ebaõige toimimise eest karistama kellanäitude korrigeerimisega.

Kui oleks tegemist olnud välkmalega, oleks etturi jätmine viimasele reale lugeda määrustevastasuseks ja valgele kaotus panna, loomulikult kui must selleks enne oma käigu tegemist taotluse esitab. Kord on isegi GM Śiśov niimoodi kaotuse saanud.

- Üks mängija on viinud etturi a8-le ning öelnud "Lipp ja matt!" Seejärel aga langeb tema kellal nooleke. Laual jäi ettur lipuga asendamata.
Ütlemisest ei piisa, ettur pole tegelikult lipuks muundunud. Partii on lõppenud ajaületusega ja valgele pannakse kaotus.

- Mängija seiskab kellad ja nõuab kohtunikult lippu. Siis mõtleb ta aga ümber ja asendab lipu hoopis vankriga, mis tal käepärast oli.
Kellade seiskamiseks polnud mängijal põhjust. Nii võiks talt karistuseks aega ära võtta ja vastasele juurde panna (kasvõi 3 minutit). Kui käik oleks viinud matile, siis pole ajaga karistamisel mõtet, küll aga võib teha hoiatuse.
Mängija võib puudutada mistahes malendit väljaspool malelauda, aga niipea kui see lauda puudutab, seda enam teha ei saa ja ettur tuleb selleks malendiks muundada. Nii kaua, kui uus malend pole muundamisvälja puudutanud, võib selle asemele panna mistahes muu malendi, pärast seda aga mitte.

Õige toimingute järjekord peaks olema selline:
1) Mängija paneb etturi 8. reale ja kui soovitud malendit pole, siis seiskab kella. Tippvõistlustel on lisalipud tavaliselt laval juba partii algusest peale. Kui kohtunik märkab, et ettur on 7. real, siis peaks ta seisma laua juures, lipp taskus. Lauale ta seda ei pane, vaid ootab, kuni mängija ise küsib.
2) Mängija kutsub kohtuniku ja ütleb, mida ta vajab.
3) Kohtunik annab malendi ja mängija ise paneb selle lauale.
4) Kohtunik käivitab kella. Oluline on see eriti, kui on tegemist ajapuuduse viimaste sekunditega.
Lembit