Peaaegu samal teemal

Jälgisin ühel Saksa internetilehel diskussiooni, mis haakus meie kahe viimase kommentaariga. Juttu oli nii etturi muundamisest kui ka vangerdusest. Ainult partii, millest seal lähtuti, oli välkpartii, nii et sedapuhku on ka siin juttu vaid välgust.
Niisiis on ühes partiis valgel suur paremus, aga ka tohutu ajapuudus. Ta lükkab oma etturi muundumisväljale, aga kuna lippu käepärast pole, siis vajutab ta ainult kella, jättes etturi lauale. Ilmselt on tegemist vähekogenud mängijaga, sest ta ei tea, et lipu hankimiseks võiks kella seisma panna (maletaja teadmatus ei tohiks küll asjade käiku positiivselt mõjutada). Musta ainus võimalus on see lipp lüüa, ta taotleb aga võitu, sest ettur on veel laual ja seega on tegemist määrustevastase käiguga. Valge vaidleb vastu. Käik polevat määrustevastane, vaid ainult mittetäielik - seda ei saavat kaotusega karistada.

Valge oli arvamusel, et see on males üldse ainus võimalus mittetäielikuks käiguks. Tõsi küll, vangerduse puhul on võimalik käia Ke1-g1 ja siis kella vajutada ning jätta tõstmata Vh1-f1. Kahe näite erinevus olevat selles, et eelmisel juhul oli üks muundamiseks vajalik malend käeulatusest puudu, antud juhul on aga kogu vajalik inventar olemas. Käik on lõpetatud ja määrustevastane, kuigi kahetähenduslik, sest ei tea, kas mees tahtis vangerdada või käia lihtsalt Kf1.
Koodeks ei tee küll mingit vahet. Art. B3c: Määrustevastane käik on sooritatud, kui vastasmängija kell on käivitatud. Vastasmängija võib seejärel enne oma käigu tegemist taotleda võitu. Art. 7.4c ütleb otse, et muundamisnõuete mittetäitmine tähendab määrustevastase käigu sooritamist. Selline käik viib kaotusele, aga võitu tuleb seejuures taotleda, kohtunik ise ei sekku,

Sakslaste arutlustes oli korduvalt juttu eetikast. Leiti, et must oleks pidanud lihtsalt selle lipu maha lööma ja edasi mängima. Igaüks teadvat ju, mida mõeldakse, kui muundamisel öeldakse "lipp" ja arvesse tuleb vaid selle löömine. Problemaatiline olevat asi siis, kui muundamata jäänud ettur hakkab hiljem lipu moodi käima. Siis on alati võimalus teatada määrustevastasest käigust. Üks arutleja väidab, et olevat mingist vanast maleõpikust lugenud, et etturi jõudmisel 8. reale tulevat lihtsalt hüüda "lipp!" ja sellest peale loetaksegi see lipuks, ka siis kui see hakkab etturi kujul laual liikuma. See pidi küll vist väga ammu olema.

Reageering vastase mistahes aktsioonidele sõltuvat sellest, kas vastane on sulle´sümpaatne või mitte. Esimesele andestatakse märksa rohkem. On isegi leitud, et ehk võiks vastane sulle hankida puuduva lipu. Ei tea, kuidas tavamales, aga välgus näib see küll mõttetu unistus olevat. Oli arutlejaid, kes leidsid, et määrutevastasus ei tarvitse olla ebasportlik ja võivat olla olukordi, kus reeglite rakendamine on mõttetu.
Kui välgus keegi käib hxg8, kui vastase kuningas on h8 ja ütleb "lipp", kui lippu käeulatuses pole, siis olevat see parem kella seismapanekust ja selle otsimisest naabri laualt. Kella seiskamine võivat viia suuremale tülile, sest keegi saab seejuures kindlasti kannatada.
Kõik nõustuvad sellega, et kui keegi teeb käigu, see aga ei meeldi ning ta võtab selle tagasi ja teeb teise, saab ta selge eelise, selline käitumime on aga määrustevastane ja ebasportlik. Ebakorrektsetel muundamistel aga keegi eelist ei saa. Niisiis määrustevastane küll, aga mitte ebasportlik.


Küllap on igaühel oma subjektiivne arvamus, mis on sportlik ja mis mitte. Aga hea, et meil on olemas objektiivsed reeglid ja neist tulebki lähtuda. Tõsi, koodeksi praeguse väljaande välgulisa lõpeb nii: kui vastasmängija on oma käigu teinud, ei saa määrustevastast käiku korrigeerida, kui pole vastastikust kokkulepet kohtuniku sekkumiseta. Nii et vastastikusel kokkuleppel on (peaaegu) kõik võimalik, sest kohtunik ju lihtsalt kõikjale ei jõua. Aga seejuures peavad mõlemad tõesti samal seisukohal olema. Kui aga mängijad kohtuniku poole pöörduvad, peab see kindlasti reeglite järgi toimima. Temal valikuvõimalust pole.
Lembit