Taotlustest ja lahendustest

Arvate, et seis malelaual kordub juba kolmandat korda. Seiskate kellad ja taotlete kohtunikult viigi fikseerimist. Aga midagi pole ikka päris nii nagu vaja ja kohtunik laseb partiil jätkuda. Viigitaotlusega jääte nüüd seotuks partii lõpuni ja vastane võib soovi korral partii lõpetada ükskõik millal. Niisama siis, kui olete viiki taotlenud seetõttu, et viimase 50 käigu jooksul pole käinud ükski ettur ega löödud ühtki malendit. Kui taotluses on defekt, sõltub edasine jälle vastasest. Miks? Aga art. 9.5 ütleb ju, et viiki taotlenud mängija ei saa oma taotlusest loobuda.

Midagi vist läks nüüd küll viltu, kuigi tolles artiklis on selline lause tõepoolest olemas. Nii tõlgendavat koodeksit enamus Filipiinide kohtunikest - see tähendab, et taotlus jääb jõusse partii lõpuni. Loomulikult kehtib taotlusest loobumise keeld tegelikult mitte kogu partii, vaid ühe laual oleva konkreetse seisu kohta. Tehakse kasvõi üks käik veel ja kaovad varasemad piirangud. Aga arusaamatuste vältimiseks võiks selle lause koodeksisse veidi täpsemalt kirjutada küll.

Ja veel ühest taotlusest, millest kõneleb India IM Jayaram. Laual on üsna keerukas seis, mille huvi korral võib viimasest Chesscafest leida. Manööverdatakse põhiliselt vankritega, korratakse käike ja siis jälle ei korrata. 10 käiku hiljem kirjutab valge oma järjekordse käigu ainult partiiprotokolli (laual ei tee) ja taotleb seisu kolmekordse kordumise tõttu viiki. Kontrollimisel selgub, et seisud on kordunud - aga ainult peaaegu. Üks valge vanker on vahepeal teise kohta läinud. Niisiis ei mingit kordumist. Viiki ei ole. Valge peab nüüd tegema üleskirjutatud käigu ja kuivõrd sellega eemaldati ühe tähtsa malendi kaitse, saab partii paari käigu pärast otsa.

Vaidlus algas alles tagantjärele. Kas oli ikkagi seda käiku vaja teha? Mängija polnud ju malendit puudutanud, vaid ainult käigu protokolli kirjutanud.
Aga siin ütleb koodeks küll konkreetselt ära, mida peab tegema. Art. 9.2a ütleb, et mängija kõigepealt kirjutab käigu oma partiiprotokolli ja art. 9.5b, et kui leitakse, et taotlus ei ole õige ja taotlus põhines kavatsetud käigul, tuleb see käik teha. Nii et ei pääse kuhugi.

Alati muidugi reeglid nii täpselt ei ütle, kuidas toimima peaks. Nii on see näiteks art. 10.2 rakendamisel. Valgel on laual kuningas, lipp, vanker ja ettur a6, mustal ainult kuningas ja ettur a7. Valgel on aga aega nii vähe, et näeb, et sellega võita ei jõua ja taotleb viiki. Kohtunik laseb mängul jätkuda ja valge nooleke langeb. Pole mõtet ei RC esimehelt ega kelleltki teiselt küsida, mis selle partii tulemuseks saab.
On ilmne, et normaalsete vahenditega must ka parima tahtmise korral seda partiid kuidagi võita ei saaks, vaja vaid tema ettur kuidagi maha lüüa. Ometi sõltub kõik konkreetsest kohtunikust. Kuidas tema artikliga 10.2 toimib, nii ka jääb.
Lembit