Eelmise aasta juunis Tallinnas peetud FIDE Presidendinõukogu koosolekul võeti president Kirsan Iljumźinovi ettepanekul vastu järgmine otsus:
Iga mängija, kes ei suru oma vastase kätt (või ei tervita oma vastast vastavalt oma kogukonna tavapärastele reeglitele) enne partii algust FIDE turniiril või matśil (ega tee seda ka pärast kohtuniku vastavat palvet) või solvab meelega oma vastast või võistluse ametiisikuid, kaotab vastava partii otsekohe ja lõplikult.
Ühtlasi tehti FIDE eetikakomisjonile ja kohtunikekogule ülesandeks välja töötada mängijate käitumisjuhend, mis avaldataks FIDE veebilehel.
Tervitamine enne kohtumise algust on üldine tava ja seda kasutatakse vist küll kõigil spordialadel. Minimaalnegi austus vastasmängija vastu on kindlasti hädavajalik ja loob kohtumiseks vajaliku häälestatuse. Ilmselt püüab FIDE sel moel mõnedel võistlustel väljalöövaid pingeid leevendada. Nii et Presidendinõukogu otsus on kindlasti õige ja vajalik.
Puuduseks on minu arust see, et otsuses pole kirjas, mis ajast see kehtima hakkab (koodeksimuudatused hakkavad ju näiteks kehtima alles järgmise aasta 1. juulist). Tervikliku käitumisjuhendi koostamisest pole vahepeal midagi kuulda olnud, koodeksis ja turniirimäärustes vastavaid punkte pole. FIDE leheküljelt oskab seda otsida vaid asjasse pühendatu, kes otsuse olemasolust teadlik on. Nii ei söandagi ütelda, kas peaks lugema otsust praegu ametlikult kehtivaks või mitte, igatahes selle tutvustamine pole olnud piisav.
Vist esmakordselt lõi probleem lõkkele paar päeva tagasi Wijk an Zees, kui inglane Nigel Short pidi mängima bulgaarlase Ivan Tśeparinoviga, kes teatavasti on üks Topalovi sekundante. Short käis 1.e4. Musti polnud selleks hetkeks veel kohal. Siis tulid mustad ja käisid 1. ... c5. Kui Short tagasi tuli, pakkus ta vastasele kätt, see ei teinud aga välja, et seda nägi. Kui Short oma źesti kordas, raputas Tśeparinov pead ega võtnud kätt vastu.
Siis pöördus Short peakohtuniku IA Thomas van Beekumi poole, kellele FIDE otsus näis tulevat üllatusena (või tahtis ta lihtsalt aega võita?). Pärast otsusega tutvumist kõneles Beekum Tśeparinoviga, kes nõustus käeandmisega, kuid nüüd polnud selleks enam valmis Short, kelle meeleolu oli täielikult häiritud ("ettekavatsetud solvang!"). Beekumil ei jäänud muud üle, kui kuulutada Short partii võitjaks. Intsidendi põhjused olid ilmselt Shorti kommentaarides Kramniku- Topalovi tualetikonflikti kohta, mis Topalovi ja Tśeparinovi mänedźeri Silvio Danailovi sõnade järgi olevat solvanud kõiki bulgaarlasi.
Loomulik, et sellega asi ei lõppenud. Järgnes Danailovi protest. Põhjendused: 1) Presidendinõukogu otsus olevat vaid soovitus, 2) kohtunik oleks pidanud hoiatama mängijat avalikult, et käe mitteandmine toob kaotuse (mitte kusagil kõrvalruumis) ja 3) kohtunik ei pööranud tähelepanu Tśeparinovi valmisolekule käeandmiseks.
Õnneks tegi raske otsuse kohtunike eest ära apellatsioonikomitee (soliidses koosseisus Vladimir Kramnik, Mihhail Krassenkov ja Judit Polgar), kes nentis, et keeldumine käeandmisest on ilmne käitumisnormide rikkumine ja see kaotab vastavalt Presidendinõukogu otsusele selgelt partii. Antud juhul aga Tśeparinov kohtuniku palvet käeandmise kohta siiski selgelt tagasi ei lükanud. Seetõttu leiti kompromiss: Tśeparinov esitagu enne kella 11 avalik vabandus, siis mängitakse kell 13.30 partii ikkagi ära (õnneks oli parajasti puhkepäev). Enne partiid tuleb teineteisele kätt anda. Kes seda ei tee, kaotab partii. Ja edaspidi tuleb toimida just nii, kuidas Presidendinõukogu otsus ette näeb: kui üks mängijaist keeldub partii algul surumast talle ulatatud kätt, teeb kohtunik hoiatuse ja nõuab, et ta seda teeks. Uuesti keeldumisel on partii kaotatud.
Meenutan, et Shortist oli juttu seoses tema varase väljalangemisega MK-lt minu 5.XII tekstis Kas hilinemisega või ilma? Seal viis ta endast välja vastase laua taha ilmumine minut enne mõtlemisaja lõppu.
Kaks nädalat tagasi oli mees Tallinnas. Paar korda õnnestus temaga põgusalt vestelda. Ütles, et siiasõit olnud lihtsalt terrible (kohutav). Teate Tallinna turniirist sai ta Chicagos, kus oma raamatust DVD-d tegi, Frankfurti jõudnult aga sai teada, et otsesõit sealt Tallinna läheb maksma mõnisada dollarit rohkem kui tema alalise asupaiga Kreeka kaudu. Nii tuli siis kasutada kõverteed. Päev hiljem oli ta juba märksa reipam, sest vahepeal olevat 14 tundi järjest maganud. Kuigi Tallinnas läks tal keskpäraselt, polnud tal turniirikorraldusele ega kohtunikutööle etteheiteid.
Üks käesurumisprobleem on Wijk an Zees teisipäeval veel: peaksid mängima Topalov ja Kramnik, kumbki aga ei kavatsevat kätt ulatada esimesena. Igatahes Danailov väitis, et käeandmist plaanitud pole.
Igal juhul peaksid kohtunikud valmis olema, et käeandmine probleemina üles kerkib. Hea, kui me juba ette teame, kuidas tegutseda.
Lembit
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar