Veel Geurti jaanuariveerust

India meistrivõistlused 9-aastastele. Üks käib korduvalt Lc4-b4-c4, vastane aga Vc1-b1-c1. Siis küsib neist üks kohtunikult, kui kaua nad niimoodi jatkata võivad. See vastab, et mõni käik veel. Kordavad siis samu käike veel ja sama poiss küsib uuesti. Siis püüab kohtunik mängijatele selgeks teha, mis on seisu kolmekordne kordumine, mis 50 käigu reegel ja mis igavene tuli. Peakohtunik ei kiitnud aga kohtuniku sellist sekkumist põrmugi heaks. Oli see õige?

Seda, et nii väikesed mängijad (aga siiski meistrivõistlustest osavõtjad!) veel piisavalt reegleid ei tunne, juhtub sageli. See seab kohtuniku probleemide ette, nagu oli juttu ka minu 13.I Palju õnne mati puhul!, aga ka 15.XII Seis kordub kolm korda.
Tegelikult polnud kohtuniku tegevuses midagi halba. Mängija küsis ju tegelikult, kuidas pidi partii korrektselt lõpetama. Reeglite selgitamist ei saa pidada partiisse sekkumiseks. Võib-olla oleks piisanud, kui kohtunik oleks näidanud koodeksi artiklit 9 Viigistatud partii, kus kõik need asjad kirjas. Liigne oli vast ainult igavesest tulest rääkimine, sest koodeksis seda ei mainita ja tavaliselt viib see teiste viigijuhtumiteni. Kui vanemad ja treenerid pole enne võistlust vajalikku õpetust andnud, siis ehk on tänu kohtunikule laps ka reeglite tundmises pärast võistlust veidi targem.

Mõned küsimused Iraanist. Välkturniir. Must on ajapuuduses. Valge teeb määrustevastase käigu, mida aga vastane ei märka. Kummalisel kombel taotleb must nüüd ajaületuse fikseerimist, kuigi just tema kellal oli aeg läbi saanud. Siis taotleb ajaületust muidugi ka valge, aga nüüd on must märganud määrustevastast käiku ja taotleb endale selle alusel võitu. Ühe sõnaga paras segadus. Mis siis nüüd saab?
Kui valge toimis nii, nagu koodeks ette näeb (s.t. märkas, et vastase aeg on läbi, seiskas kella, kutsus kohtuniku ja taotles ajaületust) ning must hakkas alles pärast seda rääkima määrustevastasest käigust, siis on ta lihtsalt hiljaks jäänud. Ajaületus jääb püsima ja võidupunkt läheb valgele.

Samuti välk. Mängija teeb määrustevastase käigu ja laseb malendi käest lahti. Kella ta veel vajutanud pole. Kas ta on juba mängu kaotanud või võib ta veel käiku korrigeerida?
Artikkel C3 ütleb: Määrustevastane käik on sooritatud, kui vastasmängija kell on käivitatud. Vastasmängija võib seejärel enne oma käigu tegemist taotleda võitu.
Nii et korrigeerimine on veel võimalik. Vastane ei saa esitada taotlust määrustevastase käigu kohta enne, kui kell on vajutatud.

Tavapartii (90 minutit + 30 sekundit käigule). Käigul olevatel valgetel on kellale jäänud 6 sekundit. Siis kutsuvad mustad kohtuniku ja ütlevad, et vastase partiiprotokoll on segane. Kohtunik ütleb, et protokoll peab selge olema kohtunikule, mitte teisele mängijale. Valged seiskavad kella ja ütlevad, et vastane ei tohi kohtunikuga rääkida, kui ta parajasti käigul pole. Kohtunik leidis, et valge kellaseiskamine oli vaid katse aega võita, ja pani kellad uuesti käima, nõudes partii jätkamist. Nüüd küsib siis kohtunik Geurti arvamust ja seda, kas oleks pidanud kedagi karistama.
Kindlasti segas valgeid, kui vastane tema ajapuuduses kohtunikuga rääkima hakkas. Vastavalt sellele oleks pidanud ka kohtunik tegutsema ja segamist kuidagiviisi kompenseerima. Geurti arvates oleks selleks piisanud valgetele mõne lisasekundi andmisest.
Lembit