Augustikuises veerus toodi seis: Valged: Kc6, Vd7, Ee7. Mustad: Kh8, La5. Käigul on valged. Lükkavad 1. e8, võtavad lipu ja puudutavad sellega muundumisvälja. Enne lipu käest lahtilaskmist kukub valgete kellal nooleke. Kas tegu oli mati või ajakaotusega?
Geurt tsiteeris artiklit 4.4d Kui mängija muundab etturi, on malendi valik lõplik, kui see malend puudutab muundamisvälja. Etturit oleks võinud tõepoolest ainult lipuga asendada. Geurt teeb sellest millegipärast järelduse, et asi lõppeski matiga.
Septembris peab üks Papua- Uus-Guinea (!) mees siiski vajalikuks üle küsida, kas ei peaks valge ometi kaotama, kui ta ei jõua lippu enam käest lahti lasta. Geurt möönab oma vastuse ebatäiuslikkust. Küll leiab ta, et see käik on analoogiline matti tekitava käiguga, mis lõpetab partii, kuigi mängija pärast käigu sooritamist aja ületab (aga käik polnud ju sooritatud!). Artikli 6.8 järgi pole vaja kella seisata, kui tehtud käik lõpetab partii.
Nüüd siis leiab üks sakslane, et Geurt ajab sassi malendi valiku (artikkel 4.4d) ja käigu tegemise (artikkel 4.6c) - selle järgi on etturi muundamise korral käik tehtud alles siis, kui ettur on malelaualt eemaldatud ja mängija käsi vabastanud uue malendi pärast selle muundumisväljale asetamist. Malendi valik ja muundamine on vaid osa käigust. Kuna enne noolekese langemist kätt ei eemaldatud, pole laual ka "Matt vor Klappe" (matt enne noolekest). Valge on ületanud aja.
Kuna aga valgel pole teist valikut kui mängida 1.e8++, ei saa ka musti pidada võitjaks ning vastavalt artiklile 6.10 "Ometi lõpeb partii viigiga, kui seis on selline, et vastasmängija ei saa mängija kuningat matistada mingi võimaliku määrustepäraste käikude seeriaga, isegi kõige oskamatuma vastumängu puhul."
Nüüd leiab Geurt, et oli liigselt keskendunud asjaolule, et käiku ei saanud enam muuta, kui see oli määrustepärane ja see jääb püsima isegi siis, kui mängija käsi polnud seda lahti lasknud. Käik polnud muidugi tehtud. Sakslase arvamust viigist peab Geurt nüüd tõenäoliselt õigeks. Järelikult ei võit ega kaotus, vaid viik! Niisiis segased asjad näiliselt lihtsa seisuga.
Minu "Juhtumid praktikast" vaatles juba 20.XII üht Geurti detsembriveerus käsitletud juhtumit. Kiirmales puudutati üht malendit, käidi teisega ja vajutati kella. Puudutaja aega vähendati kaks korda (88 sekundilt 44-le) ja ta kaotas partii. Teine kohtunik leidis, et talle oleks pidanud jätma vähemalt minuti (art 9.1). Geurti arvates oleks siin tulnud rakendada hoopis artiklit 7.4b ja lisada 2 minutit aega vastasele.
Aga määrustevastast käiku ju selles partiis polnudki! Järelikult polnud ka karistust vaja sellest artiklist (7.4b) otsida. Seekord soovitatakse võtta hoopis artikkel 6.14b: kohtunik toimigu kellanäitude määramisel oma parema äranägemise järgi. Minuti peaks mängijale igal juhul alles jätma.
Geurt möönab nüüd, et tema vastus oli vale ja et ta nüüd on koodeksist hoolikamalt järele vaadanud. Viide artiklile 6.14 olevat õige küll, aga ometi ei öelda seal konkreetselt, kuidas aegu korrigeerida. Allesjäetav minut on kirjas artiklis 9.5b, mis kõneleb valedest viigitaotlustest. Artikkel 9 kõneleb üldse vaid viikidest ega ole antud juhul üldse paslik. Geurt leiab, et karistuse aluseks saavad olla vaid artiklid 13.3 ja 13.4, mis kõnelevad karistusest kõige üldisemalt. Seega olevat võimalik kas b) vastasmängija kulutamata aja suurendamine + c) eksinud mängija kulutamata aja vähendamine või siis ainult c. Nii et iga kohtunik mõelgu oma peaga ja kui ta arvab olevat mingi karistuse koodeksist leidnud, siis vaadaku kõigepealt, mille kohta see käib.
Kolmas juhtum (ka minu "Koodeks jälle muutumas" 19.XII). Mängitakse välku. Valgel vaid kuningas, mustal lipp ka. Valge üritab patti. Jõuabki selleni, aga siis ei saa aru, et patt laual ja käib kuninga tulle. Vastane taotleb määrustevastast käiku ja võidab.
Probleem oli, kas kohtunik peab sekkuma, kui näeb matis või patis olevat kuningat. Geurt leidis, et see tuleks kiir- ja välkmale reegleis täpselt ära määrata. Ise ta ei teadnud, kumba varianti ta eelistab. Ehk peaks kiirmales sekkuma, välgus mitte. Kõik sellest jutust siiski aru ei saanud. Keegi USA-st küsib seekord, kas pati nägemisel ikkagi ei peaks sekkuma, sest patt ju lõpetab partii ja patis oleva kuningaga mängija ei saa lõppenud partiis enam midagi teha.
Siin siis kordab Geurt praktiliselt oma eelmise jutu üle. Tavamales sekkub kohtunik nii mati kui pati puhul. Kiir- ja välkmales loevad artiklid B5, B6 ja B7 kohtuniku sekkumisvõimalused üles, matist ja patist seal juttu pole. Järelikult praeguse asjade seisu juures ei sekku, kuigi ehk peaks. Lembit
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar