Reeglite komitee vastab

Malekoodeksi viimane, 14. artikkel näeb ette võimaluse, et liikmesföderatsioonid võivad paluda FIDE-l anda ametlik otsus malekoodeksit puudutavate probleemide kohta. Arvan, et olen selles valdkonnas toimuvat üsna tähelepanelikult jälginud, ometi ei mäleta, millal seda keegi oleks teinud või vähemalt pole seda üldiselt teatavaks tehtud. Et selline võimalus ikkagi eksisteerib, näitab Chesscafe viimane veerg. Pöördujaks sedapuhku Argentiina föderatsioon, järelepärimise sisuks episood ühelt turniirilt.



Umbes nii: Mustadega mängija käib ratsuga, vajutab kella ja kirjutab tehtud käigu protokolli. Siis lahkub laua tagant ja läheb vist tualetti. Valged löövad lipuga c4 olnud etturi. Siis vajutavad kella ja kirjutavad käigu. Turniiri direktor istub mängulauast kolme meetri kaugusel. TD tähendab siin kindlasti peakorraldajat. Vahel muutub see mõiste küll häguseks, nii et TD näib samastuvat peaaegu meie peakohtunikuga, eriti muidugi kui nende funktsioone ei suudeta lahus hoida. FIDE turniirimäärustes see nimetus ei esine, seda ei kasuta ka RC oma vastuses.



Kohtunik vestleb samal ajal suitsetamisalal teiste mängijatega ega näe laua taga toimuvat. Seal aga sünnib midagi reeglitega hoopis vastuolus olevat. Nimelt võtavad valged käigu 31. Lxc4 tagasi ja käivitavad uuesti oma kella. Paar minutit hiljem, kui uksel on kuulda liikumist, käivad nad hoopis Va1 ja muudavad loomulikult ka käiku protokollis. Veel paar minutit hiljem on mustad tagasi ja partii jätkub. TD informeerib vahepeal juhtunust kohtunikku. Seisu uurides selgub, et Lxc4 oleks otsekohe kaotanud. Protokollis on näha seal parandatud käik. Kumbki mees partii käiku ei sekku. Mäng jätkub veel poolteist tundi, siis lepitakse viiki. FIDE-le saadetakse aga küsimus, kas turniiri direktor oleks pidanud partii käiku sekkuma ja mida oleks tulnud üldse teha.



Oodatult saatis FIDE täitevkomitee asja otsustamiseks ja vastamiseks reeglite ja turniirimääruste komiteele (RC). Selle esimees Geurt Gijssen avalikustab vastuse viimases Chesscafe veerus. Kuivõrd on lubatud taastada kunagine tava hakata koodeksile ja ehk ka turniirimäärustele lisama jälle ametlikke tõlgendusi, siis ehk võib ka vastust vaadelda selles kontekstis. Nii et ehk on asja vormiline külg antud juhul sisulisest isegi olulisem.

Vastus on aga põhimõtteliselt selline: Turniiri peakorraldajal pole õigust reeglite rikkumise korral partiisse sekkuda. Küll aga võib ta (kas mitte peaks?) asjast informeerida kohtunikku, kes siis otsustab, mida teha. Nii et selles osas toimiti antud juhul õigesti. Kuivõrd ajakontrollis kasutati täiendavate sekundite lisamist iga käigu korral ja oli olemas käiguloendur, oleks olnud võimalik kindlaks teha ka tehtud käikude arvu. (Mulle tundub küll viide käiguloendurile küll veidi kummalisena, sest toosama RC koosseis otsustas ju Torinos 2006 käiguloendurite kasutamisest ja arvestamisest täiesti loobuda. Nii et kui vaja, tuleb seda seadet ikka arvestada?).
Kuna mängija oli rikkunud reegleid oma käiku ennakult üles kirjutades, siis oleks kohtunik pidanud sekkuma ja otsustama, kas oli tegemist reeglite tõsise rikkumisega. Sellega vastus piirdubki. Tõepoolest, küsiti ju ainult, kas TD oleks pidanud sekkuma või mitte. Minu arust pidi kohtunik kindlasti sekkuma. Käigu ennakult kirjutamine tundub mulle vaid pisirikkumisena võrreldes juba sooritatud käigu tagasivõtmisega, mis on ikkagi väga tõsine süütegu. Küllap oleks kohtunik võinud usaldada TD-lt saadud info usaldusväärtust.

Loo peamine mõte on minu arust siiski see, et iga kingsepp jäägu oma liistude juurde. Korraldaja ei saa olla samaaegselt kohtunikuks või täita mingeid kohtuniku funktsioone (mida ei saa küll öelda klubiturniiride kohta, kus üks mees peab tegema kõike, vahel isegi kaasa mängides). Partii suhtes jääb korraldaja võrdseks pealtvaatajaga (ülaltoodud situatsioonis oleks ju ka iga pealtvaataja võinud kohtunikku informeerida). Samal ajal ei või kohtunik võtta endale õigust otsustada näiteks auhindade suurust või kuhu keegi majutada. Ja muidugi on oluline kohtunike ja korraldajate koostöö.
Lembit