Uitmõtteid ühelt turniirilt

Nädalavahetusel olin kohtunikuks Eesti meistrivõistluste (vabandust, ikka Eesti Ekspressi meistrivõistluste) eelturniiridel. Turniirid olid huvitavad ning omajagu pingutavad nii mängijaile kui kohtunikulegi. Siinkohal vaid mõned märkmed.
Meeste turniiril 43, naiste omal 15 mängijat. ´Sveitsi süsteem, 6 vooru. Voorude paarisarv toob alati ohu, et keegi mängib ühe värviga kaks partiid rohkem kui teisega. Ka seekord. Kindlasti annab see end väikese voorude arvu juures rohkem tunda (4:2 on halvem kui 6:4). Kohtunik ei saa siin midagi korrigeerida, kuigi ühe noormehe isa minu poole pöörduski.

Naiste turniiri voorude arv oli kohtuniku määrata. Kindlasti oleks seal piisanud ka 5 voorust (1/3 osavõtjate arvust peetakse ju optimaalseks). Osavõtjate paaritu arv oleks aga jätnud osa mängijaid vaid 4 partiiga, mis näis vähesena. Nii et jätsin sama kui meestel.
Liiga suur voorude arv küll śveitsi süsteemis objektiivsust ei taga. Mõni päev tagasi palus Hillar Kärner mul kontrollida ühe juba paar aastat tagasi mängitud turniiri paarimiste korrektsust. Ka seal oli 6 vooru, aga ainult 10 mängijat. Kindlasti tehti seal vigu, aga sellise koosseisuga viimast vooru kokku panna on omamoodi probleem, olgu siis käsitsi või arvutiga.
Igal juhul jääb śveits mõneti loteriiks. Mul on tava śveitsi turniiride tabelid enda jaoks ringsüsteemis ümber kirjutada, sealt on see hästi näha. Ega seekordki teisiti olnud. Ei meeste ega naiste turniiril kaks tulevast finalisti omavahel kokku ei sattunud.

Probleem oli, kas õhtul viimasele voorule mitteilmunu arvata teiseks päevaks turniirist välja (nii oleks ju vabanenud mängijate paaritust arvust). Turniirimääruste punkt 11a annab selleks võimaluse. Riskisin, et võin ehk veel teise mängimata partii juurde saada ja jätsin noormehe tabelisse. Õnneks oli ta hommikul kohal.
Ajakontrollid on meil endiselt väga erinevad. Praegu on Tallinna veteranide turniiril aega 1 tund, järgmisel nädalal Eesti noorte meistrivõistlustel poolteist tundi, sel korral aga ainult kolmveerand tundi partiile (iga kord lisandub kõigil neil turniiridel käiguga 30 sekundit). Ei usu, et see turniir kõige vähem oluline oleks olnud. Kohtunikule ükskõik, kuidas kella keerata, mängijaid selline mitmekesisus häirib. Eel- ja finaalvõistlus peaksid olema ühesuguse kontrolliga. Ehk oleks ühtlustamine siiski kuidagi võimalik. Professionaalide ettepanekutest on siingi olnud juttu.

Jäin mõtlema, kui palju peaks tohtima hilineda. Loogiline, et 45 minutit, sest siis saab ju kellal aeg otsa. Aga kus see öeldud on? Artikkel 6.7: Mängija, kes ilmub malelaua juurde rohkem kui üks tund pärast mängukorra ettenähtud algust, kaotab partii... Vanasti ju selliseid kontrolle polnud.
Võistlusjuhend manitses partiid üles kirjutama kuni lõpuni. Tundus, et sellega erilist probleemi polnud, kuigi vaevalt õnnestus ka kirjutamise korrektsust kontrollida, eriti kui osale laudadest oli raske juurde pääseda. Kaks esimest vooru vaevlesin küll ühe mängijaga, kelle kirja kippusid alatihti lüngad sisse tekkima ja kirjapandut oli üpris raske deśifreerida. Alates 3. voorust ma talle enam partiiprotokolli lauale ei pannud, kellale aga keerasin 45 minuti asemel ainult 35. Tundub, et see rahuldas nii mängijat ennast kui ka tema vastast, mul endalgi oli tööd märksa vähem. Võin seda moodust teistelegi kohtunikele soovitada, kui kellelgi sama probleem on.

Mobiilidega märgatavaid probleeme ei tekkinud, neid sai ka kummalgi päeval meenutatud. Paar korda püüti neid siiski vooru ajal kasutada. Piirdusin hoiatusega.
Nii nagu veteranide turniirilgi, olin pea iga voor hädas mingui partiiga, mis kippus teistest märksa pikemaks venima. Ajakavaga oli probleeme, sest kolm vooru ei tahtnud kuidagi malemaja lahtiolekuaega ära mahtuda. Jätsime voorude vahele pool tundi, aga seda arvestusega, et kõik partiid lõpevad 60 käiguga ära. Aga kui mingis partiis käikude arv läheneb 100-le, siis on selge, et ajagraafik on ohus. Veteranidel oli ühes partiis püüd vankri ja odaga vankri vastu võita, nüüd kasvõi vankri võitlus kahe ratsuga (ettureid polnud). Kohtuniku sekkumisvõimalused on kahjuks minimaalsed (ei tohi me ju öelda sedagi, et 50 käiku täis on). Vaid äärmuslikel juhtudel võib otsida abi artiklist 12.1: Mängijad ei või ette võtta tegevusi, mis kahjustavad malemängu mainet. Aga seda vaid siis, kui kumbki ei võta ette mingeid reaalseid võidukatseid.
Aga üldiselt tundub, et asi läks korda.
Jäin mõtlema, mis on klassikaline male. Piinlik oli kelleltki küsida, ise nagu mitu aastat male juures olnud ja filoloogidiplom ka olemas. Sõnastikust ei leidnud. On kirjutatud klassikalisest ajakontrollist, aga see oli märksa aeglasem kui praegused. Aga ehk on ikkagi midagi sarnast?
Lembit