Kuidas karistada?

Sakslaste kodulehel arutletakse, kuidas tuleks karistada mängijat mitme eksimuse korral. Kuivõrd arutluses osalejad võrdlevad kohtunike õigusi ja võimalusi males ja jalgpallis, on ilmne, et mõjutajaks on käimasolevad jalgpalli EM-võistlused. Teatavasti toob selles mängus mitte just väga raske viga kaasa hoiatuse, mida sümboliseerib kollane kaart. Raske eksimus toob kaasa punase kaardi koos väljakult eemaldamisega.
Kuidas peaks aga toimima malekohtunik? Kas peaks pisieksimuste puhul karistuste gradatsiooniga pidevalt edasi minema, kuni jõutakse päris lõppu, see on partiist ja ehk koguni turniirist eemaldamiseni.

Males on kohtuniku otsustusõigus suurem ja tema tegevus vähem reglementeeritud. Koodeksi artikkel 13.4 annab loetelu neist karistusmeetmetest, mida kohtunik võib rakendada. Nagu näha, pole loetelus märkust, mida karistuseks ei loeta. Uue koodeksi projektis on ettepanek lisada enne viimast astet, s.t. võistlustelt kõrvaldamist veel üks variant: eksinud mängija poolt turniiril saadud punktide koguarvu vähendamine (nagu alapunktis e kõneldakse konkreetses partiis saadud punktide arvu vähendamisest).

Iseloomulik on, et karistuse võib määrata kohtunik, mitte klubi või võistluse korraldaja. "Koodeks lähtub sellest, et kohtunikel on vajalik pädevus ja hea otsustusvõime ning nad on täiesti objektiivsed." (eessõnast). Kui mitte arvestada kaotuse fikseerimist mängule mitteilmumise või suure hilinemise korral, on õieti ainult üks olukord, kus koodeks täpselt ütleb, kuidas toimida.
"Kui mängija mobiiltelefon heliseb mängualal mängu ajal, kaotab see mängija partii." (art. 12.2b). Kas see peaks ainus juhtum olema, kus kohtunikule otsus ette dikteeritakse, selle üle vaieldakse jatkuvalt, kuigi tundub, et mängijad on selle artikliga juba ära harjunud ja nüüd sellest loobumine võiks samuti segadust tekitada.
On pakutud näiteks sõnastust: "Kui mängija mobiiltelefon tekitab mängualal mingit heli, saab mängija hoiatuse. Kui see juhtub uuesti sama võistluse hilisemas partiis (või isegi hilisemal võistlusel?) kaotab see mängija partii." Võiks vaadata ka minu 9.IV "Mobiilihelinad jälle päevakorral".
Mõnedes ettepanekutes jäetakse artikli peamine mõte samaks, muudetakse vaid sõnastust. Näiteks: "Kui kohtunik märkab mängu ajal, et mängija mobiiltelefon pole mängualal täielikult välja lülitatud või et mängija kasutab mingit sidevahendit (mobiil, püsitelefon, faks jm.), loeb ta partii sellele mängijale kaotatuks." või "On rangelt keelatud tuua mängualale täielikult väljalülitamata mobiiltelefone või teisi elektroonilisi sidevahendeid kohtuniku loata. Kohtunik loeb partii kaotatuks mängijale, kes selliselt toimib, ja määrab vastasmängija tulemuse."

Kui mängija on ühe eksimuse eest hoiatuse saanud ja siis teeb midagi hoopis muud, mis samuti karistamist väärib, võib talle siis ikkagi teha teise hoiatuse või peab ta saama rangema karistuse, näiteks peaks tal allesjäänud mõtlemisaega vähendama?
Eemalt on väga raske ütelda, kuidas toimima peaks. Kui reeglid annavad konkreetsed vastused, tuleb nende järgi toimida. Automatismi males pole. Kaks hoiatust erinevate asjade eest ei tarvitse viia kaotusele. Päris selge, et kaotuse fikseerimine on väga karm karistusvahend, seda enam aga turniirilt kõrvaldamine. Sakslased tõid näidetena uimastite tarvitamise ja kakluses osalemise.

Muide võiks ju ka males punane kaart olla. Mõni aasta tagasi kingiti mulle üks selline Rootsis Täbys, kui seal suurt kiirturniiri juhtisin. Olen seda Eestiski mõned korrad pruukinud, aga ainult heliseva mobiiliga pealtvaatajate turniirisaalist eemaldamiseks.
Sakslased arutasid ka konkreetset küsimust: mida teha mehega, kes enne viigitaotluse esitamist artikli 10.2 järgi (või ka hiljem) pöördub vastase poole solvavalt, umbes et tahad mind ajaga võita, käitud täiesti ebasportlikult jne. Ilmselt on igal juhul tegemist vastasmängija häirimisega, kohene kaotus oleks aga kindlasti liiga karm karistus. Soovitati näiteks otsustamine edasi lükata, lisada vastasmängija allesjäänud ajale 5 minutit ning hoiatada meest, et saab kaotuse, kui selliselt jätkab.
Kohtunik peab ise tunnetama, millised karistused mingile eksimusele vastavad. Vahel piisab sõnadest, vahel on vaja rangemat karistust.
Lembit