Veel juuniveerust

Vaatleksime veel paari Geurti juuniveerus käsitletud juhtu.
Klubivõistlused Belgias. Ajakontrolliks poolteist tundi 40 käigule ja siis 30 minutit partii lõpuni. Ühes partiis on suur ajapuudus. Mustade nooleke kukub arvatavasti 38. käigul. Kohtunikena toimivad parajasti vabad mängijad. Kohtunik on küll käike kirjutanud ja noolekese langemist märganud, kuid kõhkleb, kas ta võib mängijatele midagi öelda. Elektroonilised kellad on sellesse klubisse alles hiljuti jõudnud ja valge neid õieti ei tunne. Seepärast pakub valge vastasmängijale viiki, mille see muidugi rõõmuga vastu võtab. Mõlemad suruvad käsi ja nende jaoks on partii läbi. Aga nüüd lõpuks ütleb kohtunik, et musta nooleke kukkus enne 40. käiku ja seega on valge võitnud. Mis siis nüüd saab? Kas on tähtsam mängijate kokkulepe või kohtuniku poolt märgatud noolekese langus?

Õieti on see vaid veelkordne näide selle kohta, et turniiridele on vaja pädevaid kohtunikke. Õnneks polnud vist seekord vaidlusi sündmuste järjekorra suhtes. Algul langes nooleke, pärast seda partii veel jätkus ja siis lepiti viiki.
Art. 13.6: Kohtunik ei tohi sekkuda partii käiku, välja arvatud malekoodeksis kirjeldatud juhtudel. Ta ei või osutada tehtud käikude arvule, välja arvatud art. 8.5 rakendamisel, kui vähemalt üks nooleke on langenud ...
Art.8.5a: Kui kumbki mängija pole kohustatud pidama partiiprotokolli vastavalt art. 8.4, peab kohtunik või tema abi püüdma olla kohal ja kirjutama käike. Sel juhul seiskab kohtunik kohe pärast noolekese langemist kellad ...
Niisiis pidi kohtunik ütlema, et nooleke on langenud. Kes ei saanud käike täis, on kaotanud.
Mehaaniliste kelladega oleksid mängijad ilmselt ajaületust märganud, elektrooniliste puhul on see raskem. Aga ka sel juhul peab kohtunik mängijate õigusi kaitsma.
Ajaületuse momendiga sai partii otsa. Järelikult ei saa viigilepe kehtida.
Art. 5.2c: Partii lõpeb viigiga kahe mängija vastastikusel kokkuleppel partii ajal ...
Art. 6.9: Nooleke loetakse langenuks, kui kohtunik teeb selle kindlaks ...
Võiks vaadata ka minu 14.V Viigilepe pärast ajaületust.

Ikka ei näi olevat kindlat seisukohta selle suhtes, missuguses järjekorras peaks sooritama vajalikud toimingud partii viigiks tunnistamisel seisu kolmekordse kordumise tõttu või 50 käigu reegli alusel. Puudutasin seda teemat 20.II Ikka seisukordustest, 16.IV Viigitaotlustest ja 22.V Millal taotleda?
Oma eelmistes veergudes soovitas Geurt sündmuste arenguks sellist järjekorda: 1) kell seisma panna, 2) kutsuda kohtunik ja 3) kavatsetud käik üles kirjutada. Käigukirjutusest alustada oleks ohtlik, sest käiku ei või ju eelnevalt üles kirjutada. Nüüd aga juhib üks itaallane tähelepanu sellele, et art. 8.1 ütleb selgelt: On keelatud käike ennakult üles kirjutada, kui mängija ei taotle viiki artiklite 9.2 või 9.3 alusel.
Nii et võiks toimida ikkagi nii: 1) kõigepealt kirjuta käik, 2) siis seiska kellad ja 3) lõpuks kutsu kohtunik. Muidugi peaks arusaamatuste vältimiseks kogu oma tegevusest vastasmängijat informeerima. Küllap tuleks asjale kasuks seegi, kui artikleid 9.2a ja 9.3a veidi korrigeeritaks, nii et nad asja selgemalt ära ütleksid.
Geurt tundub asjaga nõustuvat.

Täna on 75. juubelisünnipäev ühel meie staaźikamal malekohtunikul Michel Zdankevitchil, kellega olen aastakümneid koos tegutsenud. 1987. aastal oli ta üks viimaseid, kes tolleaegse vabariikliku kategooria sai. Töötanud pikka aega spordiühingus Kalev, on ta ka hiljem olnud peaaegu asendamatu kiirturniiride "Meenutades Paul Kerest" peasekretärina. Sekretäriamet näibki talle kõige lähedasem olevat. Michelile võib ikka kindel olla. Praegu aga ootan talt "64" järjekordset numbrit ja energiat jätkub tal veel ka linnavoliniku ametiks. Palju õnne!
Lembit