Üsna segane partii

Ei usu, et meil niimoodi mängitaks. Küll aga pakub ehk huvi, kuidas peaks määrusterikkumistele reageerima. Niisiis veel kord juttu malendite puudutamisest.
USA juunioride meistrivõistlused. Valge käib 9. g5-g6, must jätkab 9. ... f7-f5 ja ründab ühtlasi valget lippu. Valge on ilmselt kuulnud midagi möödaminnes löömisest ja lööbki 10. g6xf7. Must ütleb, et see on määrustevastane käik ja lisab oma allesjäänud ajale 2 minutit. Valge peaks nüüd käima 10. g6xh7, aga viib selle asemel hoopis oma lipu ohutule väljale.
Mõni käik hiljem kutsub must siiski kohtuniku ja nõuab valge g-etturi käiku ("puudutatud - käidud"). Kohtunik leiab, et kuivõrd reeglite rikkumine on leidnud aset viimase 10 käigu jooksul, tuleb taastada seis, kus see rikkumine aset leidis. Nüüd peab valge g-etturiga käima. Kuivõrd see tähendaks lipu kaotsiminekut, annab ta hoopis alla, kirjutades allkirja ka partiiprotokollidele. Küll aga uurib ta järele protestimisvõimalused.
Järgmine instants on muidugi peakohtunik. See ütleb, et reeglit puudutamisreegli rakendamise kohta tagantjärele pole olemas ning laseb partiil jätkuda. Isegi probleemi tõstataja ei tea küll, missugusest momendist peale, kas 10. käigust (ilma g-etturi käiguta) või praeguseks lauale tekkinud seisust. Minu arust praktilist vahet siin pole, sest igal juhul kaotas must nüüd kõigepealt etturi ja siis ka partii. Asi lõppes aga sellega, et musta isa läks koos treeneriga omakorda protestima ja nad saavutasidki eesmärgi ... osaliselt. Mustale pandi tabelisse viik, valge punkti sealt aga keegi ei kustutanud. Minu arust on see lausa pretsedenditu juhtum, kus mingi partii loetakse nii heaks, et selle mängijad kokku tervelt poolteist punkti saavad.

Loomulik, et pärast partiid algasid suured vaidlused. Oli neid, kes arvasid, et valge alistumisega partii lõppes. Edasine pole enam oluline ja protestiks polnud mingit alust. Teiste arvates oli alistumine tingitud kohtuniku väärast otsusest (tagasi puudutamishetke juurde!) ja seepärast on kõik muudetav.
Asi jõudis lõpuks Chesscafesse, kus Geurt alustab tavapäraselt analüüsi terve hulga koodeksipunktide tsiteerimisega.
Must teatas valge määrustevastasest käigust õigel ajal ja korrektselt. Kuivõrd g-etturiga oli määrustepärane käik olemas, oleks valge pidanud selle tegema. Valge teistsuguse käigu peale must kohe ei protestinud ja partii jätkus. Musta taotlus valge lipukäigu asendamiseks etturikäiguga mõni käik hiljem polnud aga enam seaduslik ja kohtunik oleks pidanud selle tagasi lükkama.
Art. 4.7: Mängija kaotab oma õiguse pretensiooni esitamiseks selle koodeksi artikli 4 rikkumise kohta vastasmängija poolt, kui ta on ise mingit malendit meelega puudutanud.

Igasuguseid ebanormaalsusi on selles partiis üldse rohkesti. Veider on ju seegi, et mängija ise oma aja minuteid juurde lisas - see on ju kohtuniku töö.
Art. 5.1b: Partii on võitnud mängija, kelle vastasmängija teatab, et alistub. Sellega on partii kohe lõppenud.
Valge oli väga impulsiivne ja kuigi tema otsus alistuda põhines tõepoolest kohtuniku valel otsusel, siis on pärast partiiprotokollide allakirjutamist ometi kõik järgnev RC esimehe arvates ebaoluline. Niisiis pidi 0 - 1 (mitte 1 - O,5) püsima jääma. Vaielda võib ehk Geurti arvamuse üle, et protokollide allakirjutamata jätmise korral oleks võinud veel protestida (aga alistumisest teatamine ju oli!).
RC olevat saanud koodeksi muutmise ettepanekuid ka selle kohta, et protestimine peaks olema võimalik isegi pärast allkirju protokollidel. Eks pärast Dresdenit näeme.
Lembit