Veel armageddonist

USA naiste tśempionitiitli otsustanud Irina Krushi ja Anna Zatonskihi armageddonpartii on viimasel paaril nädalal jätkuvalt tähelepanu pälvinud. Asi iseenesest pole küll kuigi tähtis, aga seejuures on kõneldud ka üldisemalt välkmalest ja äkksurmapartiidest.
Vahepeal on Anna andnud ühe pika intervjuu, Tom Braunlich esinenud avaldusega orgkomitee nimel, Irina Anna matśiks välja kutsunud ning jätkunud arutlused Austraalia ja muidugi USA kodulehtedel. Uusi momente lisaks minu 2.VI "Saatuslikus armageddonis" käsitletutele lisaks on ilmunud vähe.
Anna on ukrainlanna, 2006. (ja nüüd siis ka 2008.) aasta USA tśempion, kes aga juba mõnda kuud elab Saksamal, kus paikneb ka tema mees, kunagine Läti maletaja Daniel Fridman. Temast sai tänavu Saksamaa tśempion. Male on tõesti kosmopoliitiline.

Anna intervjuu on tagasihoidlik, võitjal pole ju põhjust rahulolematust ilmutada. Ometi leiab temagi, et armageddon pole parim viis tiitliküsimuse lahendamiseks, kuigi kõik teadsid tingimusi ega vaielnud neile vastu. Ta tunnistab, et seisis selles partiis halvemini. Viimastel sekunditel lükkas Irina laual vankri ümber (ilmselt mitte küll meelega) ega tõstnud seda enam püsti.
USA reeglid (lähtuti nendest, sest tegemist polnud FIDE kvalifikatsioonivõistlusega) ütlevad selgelt: "Kui käigu tegemisel mängija lükkab kogemata ühe või mitu malendit ümber, ei tohi see mängija vajutada kella, kuni seis on korda seatud". Anna jättis aga pausinupule vajutamata ning loobus endale vastase määrustevastase tegevuse tõttu võitu või lisaaega taotlemast, kuna arvas, et oleks siis aja ületanud. Kui kellale on jäänud vaid viimane sekund, otsustavad vaid närvid ja õnn. Need olid sedapuhku tema kasuks. Muide auhinnaraha läks matśil jagamisele, lisapartiisid mängiti ainult tiitlile.

Orgkomitee nimel lubatakse välja töötada optimaalne play-offide süsteem tähtsate tiitlite selgitamiseks. Seejuures tuleb arvesse võtta ajalisi võimalusi. Vahel on ehk kasulikum kasutusele võtta mingid täiendavad näitajad, vahel anda tiitel mõlemale (kõigile). Uus mõte on, et ka armageddonis võiks kumbki pool saada iga käiguga 1 või 2 lisasekundit. Loomulikult eeldab see esiaegse aegade proportsiooni muutmist.

Näib, et FIDE ja USA maletegelaste vahel on vaibunud põhimõtteline vaidlus selle üle, kas enne vastase kellavajutust (seega enne tema käigu sooritamist) võib käia või mitte. Tunnustatakse koodeksi art. 1.1 praegust sõnastust: "Maletaja on käigul, kui vastasmängija käik on tehtud." Gijssen on küsinud: "Kas on üldse võimalik määrata, kas mängija on puudutanud enne vastasekellavajutust? Kõik toimub ju nii kiiresti." Võiks vaadata ka minu 24.V "Ikka tegemisest ja sooritamisest".

Nii tunnistajate kui ka videopildi kinnitusel käisid mõlemad mängijad enne vastase kellavajutust. Sealne IA Mike Atkins: "Mõlemad käisid erakordselt kiiresti. Nad pidid seda tegema, et ellu jääda. Kui nad viisakalt ootama jääksid, kaotaksid nad iga kord ajaga."
USA-s on malekella kohta käivad reeglid küllalt täpselt paigas. Nende art. 6 ütleb:
Peale kella vajutamise ei tohi kumbki mängija kella puudutada, välja arvatud
a) selle kohendamiseks.
b) Kui mängija lööb kella ümber, võib ta saada karistuse.
c) Kui vastasmängija kell ei käi, võib tema poole alla vajutada ja uuesti vajutada. Kui see ei aita, kutsuge kohtunik.
d) Iga mängija võib alati pärast oma käiku kella vajutada.
e) Ei tohi hoida kätt kellal ega selle kohal.
Kumbki d punkti ei rikkunud. Mängiti ühe käega: sama käega tõsteti malendeid ja vajutati kella. Ühe käega mängimisel on ka peaaegu võimatu kätt kella kohal hoida.

Braunlich lisab orgkomitee avalduse lõppu kirjelduse sellest, kuidas peaks (välk)malet mängima: Alustate käiku malendi puudutamisega. Nüüd peate selle kuhugi panema, kui seda saab määrustepäraselt teha (puudutatud - käidud). Peate käima, vabastades nupu käest teisel väljal. Käiku enam muuta ei saa, isegi kui te pole veel kella vajutanud. Käik on sooritatud, kui vajutate oma kella (ja käigustate vastase oma). Te ei saa sooritada oma käiku (=vajutada kella), enne kui vastane on enda oma lõpetanud ega saa segada vastasel käiku tegemast või kella vajutamast.

Austraallased tõstatasid oma arutluses küsimuse, kas kohtuniku poole pöördumiseks on mängijal õigus alati kell seisma panna. Loomulik, et kell jääb siis seisma ka selleks ajaks, kui kohtunik asja uurib. Art. 6.13d: "Kui on ilmne, et mängijal polnud kellade seiskamiseks küllaldast põhjust, karistatakse teda vastavalt artiklile 13.4." Kiir- ja välkmale kohta pole midagi eraldi lisatud.
Lembit