Kas nooleke kukkus?

Kuidas peaks noolekese langemise kindlaks tegema? Art. 6.9 ütleb nagu üsna selgelt ära: Nooleke loetakse langenuks, kui kohtunik teeb selle kindlaks või kui emb-kumb mängijatest on esitanud selle kohta põhjendatud taotluse.
Viimases Chesscafe kohtunikeveerus toob aga üks sakslane näite meeskonnavõistluselt, kus kohtunik seisab küll malelaua juures, kuid ei märka millegipärast seda momenti, kui valgete nooleke kukub. Pealtvaatajad ütlevad, et mängija on ajaga kaotanud. Kuidas peaks nüüd kohtunik käituma. Kas ta peab küsima oma abilistelt või pealtvaatajatelt, mida need nägid, või võib ta seda teha? Kas peaks ta vaatama videot või digikaamera pilti, kui see võimalus on olemas? Või üldse võtma tõe jaluleseadmiseks kasutusele mistahes vahendid?

Kindlasti võib keegi pealtvaatajatest valjusti öelda, et valge aeg on läbi. Must võib seda märkust kuulda ja enne ajakontrolli endale võitu taotleda. Kas peaks selliseid märkusi pidama määrustevastasteks või on nad seda vaid siis, kui mängijad võivad neid kuulda? Ja kui need on määrustevastased, missugune peaks siis olema karistus? Kui tegemist on pealtvaatajaga, olgu ta siis meeskonnakaaslane või muidu fänn, siis võib ta ju partiisse sekkumise eest saalist eemaldada. Meeskonna huvides võib ju selle karistusega leppida ja sel moel partii võita. Aga mis siis, kui sellise märkuse teeb hoopis teist partiid valvav abikohtunik?

Artiklist 6.9 järeldub selgelt, et kui kohtunik pole ise noolekese langemist näinud ega kumbki mängija selle kohta avaldust teinud, siis on ta ametlikult ikka veel langemata.
Muidugi teame, et artikkel 13.3 kohustab kohtunikku partiisid jälgima, eriti kui mängijad on ajapuuduses.
Geurti arvates on sakslase küsimuses osa reageerimisvõimalustest juba ära toodud. Pealtvaatajaid ei saa tema arust küll arvesse võtta, sest kohtunik ei tea, kas nad on neutraalsed või mitte. Too abikohtunik teise laua juurest ei peaks ise partiisse sekkuma, vaid juhtima asjale (pea)kohtuniku tähelepanu, küüll see siis otsustab, mida teha. Kui kaameraga on midagi jäädvustatud, siis võib kasutada sel teel saadud infot. Geurt meenutab siinkohal üht Pariisi turniiri, kus kaamera oli ühenduses malekellaga. Üks abikohtunik jälgis siis seda ja pidi peakohtunikku informeerima, kui see ise tähele ei pannud.

Esmaspäeval peetakse juubelit Prahas. 80-aastaseks saab dr. Miroslav Filip (GM 1955, IA 1978). Paljude rahvusvaheliste turniiride võitja, kahel korral ka MM pretendentide turniiril mänginud (Amsterdamis sai Keres muide temalt oma ainsa kaotuse). 7O-ndate aastate keskpaigast hakkas ta praktilise mängu asemel üha enam tegelema kohtunikuna. Kui 1978 Bagios Karpovi -Kortśnoi matśil Schmidi aeg otsa sai, läksid matśi lõpuosas peakohtuniku ülesanded temale, juba 1975 oli ta aga olnud peakohtunikuks Gaprindaśvili- Aleksandria matśil.
Ka mina sain oma esimesed MM-matśi kogemused koos Filipiga. 1981.a. sügisel olime peaaegu kaks kuud Gruusias, algul Borźomis, siis Tbilisis. Seekord üritas Aleksandria tiitlit võtta Tśiburdanidzelt. Matś oli tasavägine (üldse esimesene viigiga lõppenud naiste MM-matś). Gruusias on kõigil oma kindlad lemmikud ja tulvil turniirisaalis valivad pealtvaatajad vastavalt sellele ka oma kohad. Mõlemalt poolt oli üsna palju kahtlustusi teise poole või tema pooldajate tegevuse suhtes (loodan, et üldiselt olid need küll alusetud). Umbusaldati demonstraatoreid, taotleti nii esimeste ridade vabastamist kui partiide üleviimist kinnisse ruumi. See sundis meid maleliste probleemide asemel tegelema hoopis teistsugustega. Mulle oli see matś raskem kui varasemad naiste pretendentide omad ja hilisemad Karpovi-Kasparovi omad. Tulime vist siiski enam-vähem toime, igatahes kanti meid koos Filipiga Gruusia varumisministeeriumi auraamatusse, kuigi muutunud poliitilistes oludes pole sellel enam mingit tähtsust. Muide Maia treenerina oli tookord Gruusias ka Veingold.
Filip on kindlasti erudeeritud kohtunik ja meie koostöö laabus hästi. Võrreldes Schmidiga oli ta ehk siiski liiga tagasihoidlik. Oli näiteks juhtum, kus keevitustööde tõttu oli Maia toas parasjagu gaasilõhna ja seetõttu lubas Filip tal puhata Nana toas. Partii jooksul ei söandanud Filip Nanat tülitada, et teda sellest informeerida. Nii pidi Nana käikudele mõtlemise kõrval partii lõpuni pead murdma sellega, mida ikka vastane tema toast otsib. Järgnes isegi Nana sekundandi Dvoretski avaldus, mis küll pärast seletuse saamist tagasi võeti.
Loodan, et mu õnnitlus õigeks ajaks kohale jõuab. FIDE lehel on Filipi aadress jäänud samaks, mille ta mulle 27 aastat tagasi märkmikku kirjutas, vaid üks number postiindeksis muutunud.
Lembit