Millest kirjutavad prantslased?

Nähtavale on ilmunud Prantsuse kohtunikelehe Bulletin des Arbitres Federaux sügisnumber, järjekorranumbriga juba 119. Tavaliselt on mulle kõige rohkem huvi pakkunud nende järjekordse kohtunikeeksami küsimused. Seekord uusi küsimusi pole, sest eksameid peetakse seal kolm korda aastas, leht aga ilmub neli korda. Küll trükitakse uuesti ära needsamad küsimused, mida juba vaatlesime oma kommentaarides juuni algul. Vahe on vaid selles, et nüüd on neile lisatud ka vastused. Jälgisin siis veidi põnevil, kuidas minu seisukohad nende ametlikega kokku langesid. Õnneks olid meie vastused samad, vahe vaid mingites detailides. Kusagil olin näiteks unustanud mainimata, et määrustevastase käigu korrigeerimisel tuleb vastasmängijale anda 2 minutit boonust. Nii et Prantsuse tavakohtunike eksami teeksin ära küll, hea seegi.

Lehes vastatakse ka toimetusse tulnud küsimustele. Ikka ja jälle on siingi küsimus (õieti 2) sellest, millal ikkagi tohib käia. Uuesti tuleb siis selgitada, et käia võib niipea, kui vastasmängija on oma käigu laual teinud, sest siis ollakse käigul. Koodeksi artikkel 1.1 on selge sõnastusega. Kas vastane on kella vajutanud või mitte, see pole tähtis. Enne vastase kellavajutust pole küll päris kena käia, aga reeglitele vastab see täielikult. Mingil juhul ei tohi aga takistada vastase kellavajutust. Kui reegel oleks teistsugune, oleks kiir- ja välkpartiides arvatavasti palju vaidlusi. Meenutań siinkohal ka Braunlichi hiljuti vaadeldud artiklit, teise ameeriklase oma juurde jõuan ehk järgmisel nädalal.
Veidi intrigeeriv on küsimus, kas lõpetatud partiid võib jatkata. Konkreetselt on juttu juhtumist, kus kohtunik lõpetas partii ühe mängija mobiiltelefoni helisemise tõttu. Aga mis siis kui vastane niisugust võitu ei taha ja mõlemad lepivad kokku partii jätkamise suhtes. Prantslased on siin resoluutsed. Partii tulemuse näeb ette koodeks, kohtuniku otsustada on mingil määral vaid vastase punktid. Võistluspartii on igal juhul läbi, sõprusmänguna võib seda ju jätkata. Samuti ei saa me ju edasi mängida ka siis, kui emb-kumb aja ületab.

Käsitletakse ka Socko - Foisori MM-võistluste armageddonipartiid (vt. minu 4.IX Killukesi siit ja sealt, 10.IX Armageddon arutlusel). Teatavasti seal seisus K + R - K + R fikseeris peakohtunik pärast ajaületust viigi, mis tegelikult tähendas mustade võitu, apellatsioonikomitee aga leidis, et kooperatiivkorras on matt võimalik ja võidu said valged. Prantslased on selle otsusega päri. Kui olete valmis välku mängima, peate nõustuma sellega, et ajategur on väga tähtis. Seetõttu ei saa ebaõiglusest kõnelda. Teine küsimus on see, kas kohtade jagamiseks oli paremat võimalust või mitte.
Kui kedagi peaks see küsimus huvitama ja ta oskab soome keelt paremini kui prantsuse oma, siis võiksin soovitada heita pilk Soome kodulehele, kus sama partii kutsus esile väga elava diskussiooni ja suhtumine ei paistnud olevat samavõrd ühene. Mõned soomlased näivad jälgivat ka meie kodulehte. Igatahes oldi pettunud, kui ma ei avaldanud oma seisukohta ja piirdusin eelkõige sündmuste refereerimisega. Küllap leidis hulk asja kohapeal näinud spetsialiste seal õige lahenduse. Ise ei kuulu ma juba kümmekond aastat tippkohtunike hulka ja pean oma ülesandeks vaid veidi kajastada maailmas toimuvat. Meie veebileht peaks väljendama meie kohtunike ühist seisukohta ja kolleege küsitlemata ei saa ma ju seda kirja panna.

Sellest ajakirjanumbrist leiame veel näiteks intervjuud kolme Prantsuse naiskohtunikuga. Ja kui kellelgi tuleb tegemist teha DGT-2010 kellaga, saab sealt väga põhjalikke juhtnööre. Minu teele pole see seni ette jäänud. Loomulikult on palju materjale, mis spetsiifiliselt puudutavad just Prantsuse maleelu ja sealseid reegleid ning millest me eriti abi ei saa. Aga üldiselt võib soovitada prantslaste lehte jälgida kõigil, kes vähegi seda keelt tunnevad.
Lembit