Veidi puuetega mängijatest

Prantsuse kohtunikekogu esimees Stephane Escafre on Chesscafes hädas mängijaga, kes tema arvates liiga sageli kasutab sõna "kohendan" ja seejärel muidugi ka malendeid paremini(?) seisma seab. Kui vastasmängija kaebab, peab kohtunik artikli 12.6 järgi sekkuma: Keelatud on vastasmängijat ükskõik mil moel häirida või segada. Siia kuuluvad ka ülemäärased taotlused või viigipakkumised.

Kui aga kohtunik palub liigselt võlusõna "kohendan" mitte kasutada, ütleb mängija, et tal on silmadega probleeme ja seetõttu ei näe ta malendeid korralikult. Niisiis ei jää tal muud üle kui artikli 4.2 abil need ikka ja jälle õigesse paika tagasi panna. Ega seal ju selliseks tegevuseks mingeid limiite pole. Tingimusel, et käigul olev mängija esmalt teatab oma kavatsusest (näiteks öeldes "Kohendan"...), võib ta kohendada ühte või mitut malendit malelaual.


Isegi siis, kui mängija kohendab malendeid oma ajast, võib ta tahtmatult vastasmängijat segada, kui ta teeb seda väga sageli. Seetõttu siis ka artikli 12.6 rakendamine. Kui see aga tõepoolest seostub halva nägemisega, siis peaks kasutama abilist. Sellise abilise kohustused määrab kindlaks artikkel F9. Kuivõrd treenerite koolituse materjalides avaldatud koodeksitõlkes kogu artikkel F (Reeglid mänguks pimedate ja vaegnägijatega) millegipärast üldse puudub, siis tooksin siinkohal mainitud 9. punkti ära:
Vaegnägijast mängijal on õigus kasutada abilist, kellel on järgmised kohustused või osa nendest:
a) teha emma-kumma mängija käigud vastasmängija laual;
b) teatada mõlema mängija käigud;
c) pidada vaegnägijast mängija partiiprotokolli ja käigustada tema vastase kell ... ;
d) teatada vaegnägijast mängijale tema palvel tehtud käikude arv ja mõlema mängija kasutatud aeg;
e) nõuda partii võitu, kui vastasmängija on ületanud aja, ja informeerida abikohtunikku, kui nägev mängija on puudutanud üht oma malenditest;
f) sooritada vajalikke toiminguid partii katkestamisel. Kui vaegnägijast mängija ei kasuta abilist, võib nägev mängija kasutada abilist, kes täidab punktides 9a ja 9b märgitud kohustusi.

Kui mängija on pime, kes siis ikkagi peaks hoolitsema selle eest, et ta endale abilise leiaks? Peaks see olema kohtunik, mängija ise või võistluse korraldaja? Selle küsimuse tõstatas keegi itaallane.
Art. 6.8 d ütleb: Kui mängija on võimetu kella kasutama, võib ta hankida selle toimingu tegemiseks kohtunikule vastuvõetava abilise.
Ja art. 8.1: Kui mängija ei saa partiiprotokolli pidada, võib ta hankida käikude kirjutamiseks kohtunikule vastuvõetava abilise.

Need artiklid käivad mängijate igasuguste puuete või piirangute kohta, näiteks ka siis kui käikude kirjutamine või kella vajutamine on mingil ajal välistatud usulistel põhjustel. Nii et siis peab mängija ise endale abilise leidma.
Ülaltoodud artikkel F9 käib ainult pimedate või nägemispuudega mängijate kohta. Nagu ülesannete loetelust näha täidab abiline siin suurelt osalt ka abikohtuniku funktsioone. Nii et sel juhul on loomulik, et abilise otsimise ja leidmisega peab tegelema võistluse korraldaja.
Lembit