Sakslaste juhtumeid (9)

Vaatleme täna veel mõningaid sakslaste kohtunikupraktikas esinenud juhtumeid, üritades lisada ka mõned märkmed selle kohta, mida oleks pidanud arvesse võtma või kuidas toimima. Valisime välja sellised, mis ühel või teisel moel seoses viigilise tulemusega.

1. (7/2007) Esimene ajakontroll hakkab lõppema, tehtud on aga vaid 22 käiku. Valgel jääb kellale veel 2 minutit, mustal ainult 1. Kohtunik on juba kümmekond minutit laua kõrval seisnud ja käikegi kirjutanud. Mõlemad käivad 8 käiku siia-sinna, mitu malendit läheb selle ajaga vahetusse. Siis tehakse veel 4 käiku vahetusteta. Käigul olev must seiskab kellad ja taotleb viiki seisu kolmekordse kordumise tõttu.
Seisu viigistamist seisu kolmekordse kordumise tõttu reguleerib koodeksi artikkel 9.2. Must on toiminud õigesti, taotledes viiki enda käigul olles. Kuivõrd ta on suures ajapuuduses, polnud tal kohustust partiiprotokolli pidada. Pole ju ka kiir- ega välkmales partiiprotokolli, kuigi ka seal on kolmekordse kordumise fikseerimine võimalik. Seetõttu on võimalik võtta kontrollimisel aluseks kohtuniku protokoll. Kui seis korduks alles musta käiguga, peab ta selle käigu siiski üles kirjutama. Kui seis on kolmandat korda juba laual, siis pole seda vaja. Kõigepealt peaks küsima vastasmängijalt, kas ka tema arvates on kordumine toimunud. Jaatava vastuse korral võib kohe viigi fikseerida. Kui vastus on eitav, siis tuleb kontrollida. Keeruline ei tohiks see olla, sest kordumine võis toimuda vaid viimastel käikudel, kui enam malendeid ei löödud.

2. (27/2007) Üks mängija on suures ajapuuduses. Viimaseid käike pole ta seetõttu kirjutanud, küll aga võib ta järgmise käiguga tekitada seisu kolmekordse kordumise. Ta kirjutab üles ainult selle poolkäigu, seiskab kellad, kutsub kohtuniku ja taotleb viiki. Mida teeb kohtunik?
Juhtum on eelmisega üsna analoogiline. Vahe on selles, et kohtunik pole laua juures olnud ega partiid jälginud, seetõttu pole meil ka tema protokolli. Vastasmängija protokollist juttu pole. Kui see on korras, siis on ta ka kontrollimiseks kasutatav. Vastane ei saa keelduda seda andmast, sest see on võistluse korraldajate omand. Kui ka vastase protokoll korras pole, siis ei ole tõenäoliselt praktilist võimalust viigi fikseerimiseks, välja arvatud juhul, kui vastane ise aktsepteerib, et seis on kordunud.

3. (9/2007) Meeskonnavõistlus Düsseldorfis, 3. laud. Mängivad A ja G. 2 tunniga on palju malendeid vahetatud. G pakub oma vastasele korrektselt viiki. See läheb 1. laual mängiva kapteni W juurde ja küsib, kas võib pakkumise vastu võtta. See kaasab ka 2. laual mängiva L. Kolmekesi uurivad nad siis koos A-ga pikalt seisu ja sosistavad millestki omavahel. Pärast mõningast sõnavahetust ütleb W, et A võib viigipakkumise vastu võtta.
Turniirimääruste punkti 15b järgi on kaptenil õigus öelda, kas viigipakkumine vastu võtta või mitte. Küll aga pole tal õigust analüüsida seisu koos mängijaga, kõnelemata sellest, et mõttevahetusse kaasa tõmmata teisigi mängijaid. Kui matśil oli kohtunik, pidi ta kindlasti sekkuma ja sellise suhtlemise lõpetama. Tekstis polnud kohtunikule mingit vihjet. Saksamaal toimuvad paljud sellised kohtumised nii, et kohtuniku ülesandeid täidavad kaptenid. G pidi ütlema, et nii toimida ei tohi. Ja mida tegi tema kapten? Kui selliseid vastuväiteid selle meeskonna poolt ei tulnud, siis võiks partii viigiga lõppeda, sest mõlema poole nõusolek on selleks ju olemas.
Lembit