Sakslaste juhtumeid (10)

Ka täna mõned juhtumid sakslaste kohtunikupraktikast. Jällegi on need seoses partii viigilise tulemusega. Märkused muidugi seegi kord subjektiivsed.

1. (11/2008) Valge teeb laual käigu. Enne kui ta jõuab kella vajutada, pakub must viiki. Valge vajutab kella. Must mõtleb, leiab äkki võidutee, teeb käigu ja vajutab kella. Ka valge mõistab nüüd, et must võib võita, ja ulatab vastasele käe sõnadega: "Võtan viigi vastu." Must vastab, et valge vajutas juba kella, ilma et oleks viigipakkumisele reageerinud, ning kuna ka ta ise on vahepeal käigu teinud, siis pole viigipakkumine enam kehtiv. Seepeale kutsub valge kohtuniku.

Musta viigipakkumiseks polnud moment õige. Koodeksi artikkel 9.1a ütleb, et seda tuleb teha pärast oma käigu tegemist malelaual ning enne oma kella seiskamist ja vastasmängija kella käivitamist. Ometi on ka mistahes muul ajal tehtud ettepanek ikkagi kehtiv. Ainult vastasmängija häirimist ja segamist tuleb seejuures vältida (art. 12.6). Kas valge on viigiettepaneku tagasi lükanud? Pärast ettepaneku tegemist polnud ta midagi öelnud, ka ühtki malendit polnud ta puudutanud (hoopis must oli see, kes käigu tegi) ning ka mingil muul viisil polnud partii lõppenud. Seega oli minu arust selleks hetkeks, kui valge teatas viigi vastuvõtmisest, ettepanek ikka veel jõus. Kohalekutsutud kohtunik peaks seepärast viigi fikseerima.

2. (13/2008) Käigul olev valge pöördub musta poole küsimusega: "Mida sa teed, kui sulle viiki pakuksin?" Must nõuab, et valge teeks kõigepealt käigu. Valge teebki käigu ja must võtab siis viigi vastu. Nüüd ütleb aga valge, et ta polevatki viiki pakkunud, vaid ainult küsinud, mida must viigipakkumise korral teeks. Must kutsub ka selles partiis kohtuniku, kirjeldab sellele olukorda ja nõuab, et partii lõpetataks viigiga.

Ega kohtunikul siin kerge otsustada ole. Oli see siis ikkagi viigipakkumine või mitte? Viigipakkumiseks polnud ka siin parajasti õige moment, aga äsja oli juttu sellest, et see pole oluline. Niisiis taandub probleem sellele, kas valge ütlust lugeda viigipakkumiseks või mitte. Kui võtta öeldud fraasi sõna-sõnalt, siis otsest viigipakkumist siin tõepoolest pole. Nii et mina küll ei söandaks siin sundida valget viiki leppima. Küll aga ei tohiks valget jätta karistamata. Kui see polnud viigipakkumine, siis oli igal juhul tegemist vastasmängija häirimisega ja seejuures üsnagi häbematult. Sobiva karistuse leiab kohtunik tuntud artiklist 13.4. Hoiatusest on ilmselt vähe, minimaalne võiks olla mustale 2 (?) täiendava minuti andmine.

3. (8/2007) Esimene ajakontroll läheneb lõpule. Valgel on jäänud veel 13 minutit, mustal alla 2 minuti. Valgel on vanker, mustal oda, kummalgi g- ja h-etturid ka. Kohtunik on juba 5 minutit laua juures olnud. Must teeb käigu ja ütleb: "Viik". Valge kirjutab käigu üles ja jätkab mängu. Pärast oma käiku ütleb must jälle: "Viik", valge mängib ikka edasi. 10 käigu pärast on etturid löödud, lauale jäänud ainult vanker ja oda. Jällegi ütleb must pärast oma käiku: "Viik".

Ilmselt tahtis must viigile jõuda koodeksi artikli 10.2 abil, aga sel moel sinna küll välja ei jõua. Koodeks ütleb, et viigi taotlemiseks tuleb seisata kellad ja siis kohtuniku poole pöörduda. Hea, et kohtunik laua juures oli ja kõike toimuvat jälgis, halb aga see, et ta näib olevat jäänud seejuures täiesti passiivseks. Loomulikult ei pidanud ta hakkama partiid viigiga lõpetama, küll oleks ta aga võinud tõlgendada musta käitumist vastasmängija segamisena (oli see korduv viigipakkumine vastasele?) ja teda vastavalt karistada. Siis oleks partii ehk ka teisiti jatkunud. Kas oleks pidanud kohtunik hakkama musta õpetama, kuidas toimida? Üldiselt pole kohtuniku ülesanne partii ajal mängijatele reegleid õpetada. Olenevalt mängijatest ei välistaks ma siiski ka seda võimalust.
Lembit