Keda jätta vabaks?

Mõni aasta tagasi puhkes Austraalia veebilehel elav arutelu selle üle, kes ikkagi tuleks paaritu arvu mängijate korral śveitsi süsteemis vabaks jätta /get the bye/. Ühtekokku oli seal tervelt 218 sõnavõttu, mida kõiki on tänagi võimalik lugeda. Kümmekond päeva tagasi algas samal teemal uus arvamustevahetus.

Seekordne vaidluse algataja oli mänginud mingil lahtisel turniiril ja kuna tal reitingut polnud, siis oli tema vabaks jätmine ootusepärane. Järgmisel nädalal oli teisel turniiril mänginud tema poeg (reiting 1100) ja ka vabaks jäetud. Ometi oli seal olnud ka reitinguta mängijaid, kellele aga kohtunik andnud tingliku reitingu 1300 (keegi neist olevat mänginud vaid 3 kuud). Küsib ta siis, kumb kohtunik toimis õigesti.

FIDE reitingutel põhineva śveitsi süsteemi (hollandi variandi) reeglite p. A5 ütleb: Kui mängijate koguarv on paaritu või muutub selleks, jääb üks mängija paariliseta. See mängija saab 1 punkti, kusjuures vastast ega värvi ei arvestata. Seda arvestatakse laskumisena.
Samuti loetakse laskumiseks ka mänguta saavutatud võit, kaotust ei loeta ei laskumiseks ega tõusmiseks. Loobumisvõidu saamiselgi ei arvestata värvi.
Üldiselt peaks vähemalt I voorus vabaks jääma kõige madalamal asetuv mängija ja kui on vaid üks reitinguta mängija, siis on loomulik, et tema jääbki vabaks. Mida teha aga juhul, kui reitinguta mängijaid on mitu? Kõige lihtsam on need siis reastada tähestiku järjekorras. Kindlasti peaks nii toimima, kui mängijate mängutasemest puudub ülevaade ja seda ei osata hinnata. Teise turniiri kohtunikul oli ilmselt mängijatest parem pilt ja seetõttu said kõik mängijad endale ajutise reitingu, mida sel juhul tuleks kasutada ka järgmiste voorude paarimisel. Nii peaks ehk toimima siis, kui reitinguta mängijaid on palju, voorude arv aga väike. Vaieldav on küll see, kas kellegi tinglik reiting võiks olla kõrgem teiste ametlikest reitingutest. Pigem vastaksin eitavalt. Erandid on muidugi võimalikud.

Vabaks peaks üldiselt jääma viimase punktigrupi madalaima reitinguga mängija (igas voorus erinev). Selle valikul aga arvestatakse, et gruppi ülejäänud saaksid omavahel mängida ja nende värvid omavahel sobiksid.
Kuivõrd FIDE hollandi variandis liigub paarimine ülalt alla, tekitab see vajaduse mängijaid punktigrupis ringi tõsta, nii et vabaks jääja ei tarvitse tingimata olla viimasena paiknev. Seda eriti viimastes voorudes.
Mänguta punkti saanud mängijat ei jäeta hiljem mängijate paaritu arvu tõttu vabaks.
Kunagi oli periood, kus mängimata partii tõi mitte punkti, vaid ainult poole. Mikko Markkula ettepanekul arutati 2 aastat tagasi Torinos śveitsi süsteemi paarimise komitees selle mooduse juurde tagasipöördumist, aga see ei leidnud toetust.

Mida madalam su üldine paigutus on, seda suurem võimalus on sul vabaks jääda. Austraallased jõudsid eelmisel nädalal ühismõistmisele, et selle paigutuse määravad: 1) tulemused turniiril, 2) reiting, 3) tiitel ja 4) tähestik.
Muide eelmise aasta kevadel tuli Austraalia diskussioonis keegi Cameron D välja ettepanekuga jätta paaritu osavõtjate arvuga turniiril kõik mängijad korra vabaks. Välja näeks see niimoodi. Näiteks mängib 7-voorulisel turniiril 53 mängijat.
I voorus jäävad vabaks ja saavad 1 punkti 9 esimesena paigutatut, II voorus järgmised 9, kõigis edasistes voorudes iga kord järgmised 7 ja kokku saamegi sel moel 53.
Eelis on see, et kõik on võrdses olukorras ja pealegi on juba ette teada, millal vaba ollakse. Hinnata ei oska, aga proovida ju võiks.
Lembit