Sakslaste juhtumeid (7)

Võtame täna ette veel mõned Saksa kohtunikupraktikas esinenud juhtumid. Kõigis neis on tegemist käikude üleskirjutamisel tekkinud probleemidega.
1. (3/2007) Meeskonnavõistlusel on kohtunik määranud oma abilise jälgimaks üht lauda. Mõlemad mängijad on suures ajapuuduses ega pea enam käike kirjutama. A märgib oma protokolli käigud (välja arvatud 35.) siiski üles. Kui B on teinud 40. käigu ja kella vajutanud, vaatab ta kohtuniku otsa ja küsib, kas kontrollkäik on tehtud. See noogutab. B taotleb nüüd partii võitu, kuna A pole oma 35. käiku kirjutanud. Mida otsustate?
Abikohtunik tegi vea, kinnitades, et käigud on täis. Selle keelab koodeksi art. 13.6. Mängijal polnud ju korralikku protokolli ja nooleke polnud ilmselt veel langenud. B võidutaotlus pole millegagi põhjendatud. A-l polnud ju kohustust kirjutada ja B ise polnud ju tükk aega üldse kirjutanud. Käikude arv määratakse selle järgi, kui palju neid laual tegelikult tehtud on, mitte üleskirjutuse järgi. Kirjutamata jätmise eest võib vaevalt üldse kaotust panna, kui muid karistusvahendeid pole eelnevalt kasutatud.

2. (6/2007) Jälle meeskonnavõistlus ja ajapuudus. Kontroll on 40. käigul. 27. käigul jääb A-l veel 5 minutit ja ta lõpetab kirjutamise. B-l on veel 10 minutit. Paar käiku hiljem aga paneb ka tema protokolli kõrvale ja hakkab välgutama. 5-6 käigu pärast seiskab A kella ja kutsub kohtuniku. Ta taotleb 2 minuti lisamist, kuna vastane ei kirjuta, kuigi peaks. Kohtunik palub mängijad protokolli taastamiseks teise laua juurde. A ütleb, et ei pea praegu midagi kirjutama, sest tal on alla 5 minuti ja ta teeb seda hiljem. Ei kirjutagi, kohtunik vastu ei vaidle.
Vastasmängijale 2 minuti lisamine mittekirjutamise pärast oleks olnud võimalik. Kohtunik oleks pidanud kohe reageerima, kui B kirjutamise pooleli jättis. Käikude taastamine oleks pidanud sündima B ajast, kui tal oli veel üle 5 minuti aega. Kui kohtunik otsustas siiski kellad seisma jätta, siis oleks minu arust pidanud ka A seda aega kasutama oma protokolli taastamiseks, mitte aga üksinda seisu uurima.

3. (22/2007) A kirjutab partiiprotokolli kopeeriga blanketile käike pliiatsiga. Kohtunik ütleb, et ta peab kasutama kindlamat kirjutusvahendit. A jätkab kirjutamist pliiatsiga. Kohtunik lausub, et protokoll on dokument ja seda tuleb kirjutada nagu dokumenti. A jätkab kirjutamist endistviisi.
Koodeks ei ütle, milliseid kirjutusvahendeid tuleb protokolli täitmiseks kasutada. Küll ütleb art. 8.1, et käigud tuleb kirjutada võimalikult selgelt ja loetavalt. Kuivõrd võistluse korraldajad saavad endale protokolli 1. eksemplari, siis peaks see ka pliiatsikirjas loetav olema, nii et nõue tundub olevat veidi liialdatud. Võistluse korraldajad võiksid ka vajalikke kirjutusvahendeid varuks hoidma. Kui aga kohtunik on nõudmise esitanud, siis peab ta jääma järjekindlaks selle täitmise nõudmisel, vajadusel kasutades ka art. 13.4 toodud karistusi.

4. (29/2007) Mõlemad mängijad kirjutavad partiid korralikult, siis aga satuvad ajapuudusesse. A jätab kirjutamise 3 minutit, B 5 minutit enne lõppu. Kohtunik jälgib partiid, aga käike ei kirjuta. Mängijad välgutavad, kuni A nooleke kukub. Kohtunik annab nüüd B-le võidu. Mõlemad keelduvad oma protokolli täiendamast kohtuniku korduvatele nõudmistele vaatamata. Kohtunik on sellega päri. Oli see otsus õige?
Kohtunik peab oma otsuste elluviimisel olema järjekindel ja nõudma, et mängijad neid täidaksid. Ehk oli sel juhul aga võidu fikseerimine ennatlik. Kui kummalgi mängijal polnud korras protokolli ja ka kohtunik käike ei kirjutanud, siis polnud ju selge, kui palju käike tehti. See võis mõjutada ka mängijate hoiakut. Kohtunik pidi kõigepealt alustama partii ja partiiprotokolli taastamise nõudest ning alles selle protsessi tulemusena võis selguda, kas vajalik arv käike oli ajaületuse momendiks sooritatud või mitte.
Lembit