Kohtunikud ajapuuduses

Peaaegu poole oma eilse Chesscafe veeru mahust on Geurt kulutanud ühe ameeriklase kirjale, kes tagantjärele püüab selgitada, kas kohtunikud ikka toimisid ajapuuduses õigesti ja kas nende tegevus ikkagi ei soosinud vastast. Püüame meiegi selgusele jõuda, mis seal siis õigupoolest juhtus ja mida oleksime kohtunikuna teisiti teinud.
Asi oli lühidalt selline: Mingi śveitsi süsteemis turniir ajakontrolliga 1:15 40 käigule ja siis 30 minutit juurde. Iga käiguga lisandus 5 sekundit. Elektronkellad käike ei lugenud ja olid seatud vaid 1. kontrolliks. Kui tal oli jäänud alla minuti (vastasel peaaegu 4), seiskab A kellad ja kutsub kohtuniku, et see toimuvat jälgiks. B leiab, et kellade seiskamiseks polnud põhjust, kuid suurt numbrit sellest ei tee. Kui aega jääb veel 9 sekundit, seiskab A kellad uuesti ja ütleb, et 40 käiku on täis ja ta peab nüüd 30 minutit juurde saama. B vaidleb vastu, et nii palju käiku pole veel tehtud. Teine kohtunik tuleb ja leiab, et just B peab käikude täissaamist tõestama. B ütleb, et tema pole kella seisanud ega kaebust esitanud, nii et kohtuniku tegevus tähendab vaid vastase soosimist. Kohtunik ei tohiks mängija käike lugeda ega sel moel teda aidata. Nii seal siis vaieldi. Kui siis üks sel ajal laua juurde tulnud mängija kohtunikele ütles, et just kella seisanud A ülesanne on tõestada 40 käigu täissaamist, siis jäid kohtunikud sellega siiski nõusse ja andsid A-le asja tõestamiseks 10 minutit aega.
Kui A küsib endale abiks B partiiprotokolli, siis see ei anna. Kohtunikud siiski "konfiskeerivad" selle ja ulatavad A-le. B protokollis on käigud kirjas 34. käiguni, A omas ainult 29.-ni. B protokolli abil püüdsid siis A ja kohtunikud partii lõpuosa taastada, vaatamata B jätkuvatele vastuväidetele.
Kui 10 minutit täis, ütleb B, et A ei suutnud 40 käigu tegemist tõestada. Kohtunikud ei leia, et kusagil reeglites oleks öeldud, mida sel juhul teha. Seepärast luuakse paralleelturniiri mängijatest 3-liikmeline apellatsioonikomitee. See jõuab järeldusele, et A-l on vaja teha veel viimane käik, et 40 käiku täis saaks ja oodatud pool tundi kellale juurde tuleks.

Selline sündmuste areng tekitas B-s terve hulga Geurtile suunatud küsimusi. Arvan, et nii meie keskmised kohtunikud kui ka keskmised mängijad on reeglitega märksa rohkem kursis kui tolles kirjelduses esitletud ameeriklased.
Üsna kummaline näib olevat kellade seiskamine selleks, et käikude arvu kindlaks teha ja teiseks kontrolliks ettenähtud aeg kätte saada. Geurt kirjutab, et 1. perioodi lõppu näitavad kaks asja: käiguloenduri kasutamisel see, et kell lisab uue aja (RC esimees peaks aga teadma, et FIDE tehnilise komisjoni otsusel on käiguloenduri kasutamisest ametlikult loobutud), kui aga käiguloendurit ei kasutata, siis hetk, kui nooleke langeb ja lisandub uus aeg. Võib näiteks juhtuda, et kell ei lisa aega õigel hetkel, sest valge tegi laual oma 1. käigu juba enne kella käigustamist.

Artikkel 6.13 ütleb selgelt millal kella võib seisata: b) ... et kohtunikult abi otsida, näiteks kui on aset leidnud etturi muundamine ja vajalikku malendit pole käepärast.
d) Kui mängija seiskab kellad kohtunikult abi otsimiseks, otsustab kohtunik, kas mängijal oli küllaldane põhjus kellade seiskamiseks. Kui on ilmne, et mängijal polnud kellade seiskamiseks küllaldast põhjust, karistatakse teda vastavalt artiklile 13.4.
Antud juhul oli kellade seiskamise ainsaks põhjuseks nende ümberseadmine uueks perioodiks. Kuivõrd keegi sooritatud käikude arvu täpselt ei teadnud, oleks tulnud tingimata ära oodata ühe noolekese langemine.

Loomulikult võib kohtunik käike loendada ja neid isegi üles kirjutada (art. 8.5a), küll aga ei tohi ta nende arvust mängijaid enneaegselt informeerida (art. 13.6). Alles pärast noolekese langemist tuleb kellad seisata ja öelda mängijale, mitu käiku tehtud. Puuduvaid käike võib kohtunik aidata mängijatel leida, kuid jällegi pärast noolekese langemist.
FIDE reegleis pole öeldud, et mängija peaks tõestama, et on 40 käiku teinud (selleks on ju teisigi võimalusi) ega ette nähtud karistust, kui ta ei suuda seda teha. USA reeglite järgi võib mängija mingi taotluse esitada ainult siis, kui tal on sel momendil täielik partiiprotokoll.
Kohtunike sekkumine enne noolekese langemist oli antud juhul ilmne viga. Nii nagu seegi, et A poolt kahel korral kella mõjuva põhjuseta seiskamisele ei järgnenud mingit karistust.
Lembit