Veidi śveitsi süsteemist

Mitmed küsijad on Geurti viimases veerus huvitunud śveitsi süsteemi üksikasjadest.
Nii on ühele hindule jäänud arusaamatuks, miks küll FIDE śveitsi süsteemis paarimisel nii kummaliselt liigutakse: alustatakse ülalt ja minnakse kuni keskgrupini, seda aga ei paarita, vaid minnakse päris lõppu ja tõustakse sealt kuni keskgrupini ja see grupp paaritakse kõige viimasena.
Kui peaks hästi lühidalt vastama,ütleksin: lihtsalt praktilistel kaalutlustel. Geurt seletab, et see relikt on jäänud püsima käsitsi paarimise ajast. Muidugi on loogiline liikuda järjekindlalt ülalt alla, aga siis on oht, et tabeli viimased on omavahel juba läbi mänginud ja kui sinna on välja jõutud, siis pole teha muud kui minna tagasi eelviimasesse gruppi, et sealt kellelegi vastast leida ning lõhkuda ära juba kokkupandud paarid. Seega peaks eelviimase ja viimase grupi paarima kaks korda.
Kui toimitakse nii nagu küsimuses kirjas, on kerge näha, millised mängijad tuleb paarida. Paarimata mängijad liuglevad üles eelviimasesse gruppi. Keskmine ehk mediaangrupp on tavaliselt küllalt suur ega tekita paarimisel probleeme. Eriti hõlbustab selline paarimine kohtuniku tööd turniiri teisel poolel.
Niimoodi toimitakse kunagise FIDE peasekretäri prof. Lim Kok Ani järgi nimetatud nn. vanas FIDE süsteemis (1987). Hollandi süsteemis ehk uues FIDE süsteemis (1992) liigutakse järjekindlalt ülalt allapoole. Arvutil on seda muidugi kergem teha kui käsitsi.

Üks USA kohtunik on tõstatanud küsimuse hilinejate juurdevõtmisest śveitsi süsteemis turniirile. Ta on reeglitest lugenud, et need mängijad, keda I voorus kohal pole, kõrvaldatakse turniirilt, kui nad ka järgmise vooru paarimisele ei ilmu. Tema on aga Beverley klubi turniiri avavooru juba välja kuulutanud (toimub see küll alles paari päeva pärast), aga nüüd tahtvat keegi veel juurde tulla. Kas võib võtta?
Geurti arvates pole kunagi olnud suur probleem, kui keegi tahab śveitsi süsteemis turniiri lülituda II voorust või veel hiljem. Seda ei tohiks olla raske korraldada.
Väike probleem on ehk see, mida teha esimes(t)e vooru(de) mängimata partii(de)ga. Geurt leiab, et juhul kui tegemist on mingi erakorralise olukorraga (force majeure), panna hilinenule tabelisse pool punkti. Kui mängija aga lihtsalt hilines registreerumise või kohaletulekuga, siis peab ta paratamatult nulli saama.

Terakese sain seekord ka ise targemaks. Nimelt polnud mulle varem ette sattunud Mr Modeli valem. Geurti väitel olevat seda kasutatud selleks, et kindlaks määrata, mitu vooru tuleks śveitsi süsteemiga mängida. Valem ise olevat aga selline: R = ( P + 7 x Q) : 5
R - voorude arv, P - osavõtjate arv, Q - nende mängijate arv, kes pääsevad edasi võistluste järgmisse etappi või saavad mingi auhinna.
Näiteid valemi kasutamisest:
1) Turniiril on 20 mängijat, auhindu 3. Mitu vooru peaks mängima?
Järelikult peaks voore olema R = (20 + 7 x 3) : 5 = 8
2) Ajast piisab 9 vooruks, auhindu on 4. Kui palju võiks olla mängijaid?
9 = (P + 7 x 4) : 5 P = 17
3) Mängijaid on 16, ajast piisab 12 vooruks. Kui palju on usaldatavaid kohti?
12 = (16 + 7 x Q) : 5 Q = 6
Minu arust on 16 mängijaga 12-vooruline turniir küll vaevalt śveits. Optimaalne voorude arv peaks ehk olema ehk 1/3 osavõtjate arvust, mis peab küll paika vaid suhteliselt väikese osavõtjate arvu puhul.
Küsimus tuli seekord Geurtile aga Belgiast. Nimelt oli seal ühe klubi kiirturniiril 8 mängijat pidanudmängima 5 vooru. Nii väikese osavõtjate arvu juures śveits vaevalt parim variant on.
Geurt soovitab jaotada 8 mängijat 2 ringsüsteemis alagruppi. 4. voorus kohtuksid 1. grupi võitja ja 2. grupi teine ning 1. grupi teine ja 2. grupi võitja, 5. voorus aga mängiksid võitjad omavahel ja kaotajad omavahel.
Lembit