Jälle aeg ja võimatu käik

Ühel Saksa kiirturniiril polevat eile kahel korral märgatud noolekese langemist. Sealsel kodulehel tõstatati kohe küsimus, mida oleks kohtunik pidanud tegema sellises olukorras: A ületab aja, tema vastane B seda ei märka ja teeb määrustevastase käigu. A on märksa tähelepanelikum, paneb kohe kellad seisma ja nõuab endale määrustevastase käigu eest 2 minutit aega juurde. Kas ta peakski saama või loeb siiski ajaületus? Aga mis siis, kui kohtunik leiab, et A aeg oli saanud otsa juba 3 minutit tagasi, nii et ka 2-minutiline korrigeerimine ei päästaks enam midagi? Vähemalt osa elektronkelli jääb küll ajaületuse hetkel seisma, mehaaniliste kellade käiku aga see ei mõjuta.

Esimese, Eckarti- nimelise reageerija arutluses tundub olevat loogikat: A kellale peaks kõigepealt lisama 2 minutit ja seejärel laskma B-l teha määrustepärane käik. Koodeksi art. B7 ütleb ju, et nooleke loetakse langenuks alles siis, kui mängija on esitanud selle kohta põhjendatud taotluse. Nii et kuigi tegelikult aeg on läbi, juriidiliselt ta seda veel pole. Kui A taotleb määrustevastase käigu fikseerimist, siis peab kohtunik kõigepealt tegelema selle taotlusega ning arvestama, et just sellel hetkel lisandub A kellale see 2 minutit, mida määrustevastase käigu eest näeb ette artikkel 7.4b. Kui B nüüd tõstatab küsimuse ajaületusest, siis on ta oma taotlusega jäänud lihtsalt hiljaks.
Mis puutub võimalusse, et ajaületus on aset leidnud juba 3 minutit tagasi, siis ei tunne ju FIDE reeglid negatiivseid mõtlemisaegu. Kui aeg on otsas, siis tähendab see 0:00 sõltumata selles, kas kasutusel on elektroonilised või mehaanilised kellad. Nii et ka sel juhul saaks A oma kellale täpselt 2 minutit enne kui partii jätkamisele läheb.

Aga muidu näib, et viimastel päevadel on maailma kohtunikel kaks peamist arutlusteemat. Üheks on taas mobiilihelinad. Ajendiks oli Nigel Shorti ja Ketevan Arakhamia partii Euroopa Liidu turniiril Liverpoolis. Shortile oli äsja kingitud uus telefon, mille hingeelu ta veel hästi ei tundnud. Kuivõrd kohtunik oli lubanud väljalülitatud mobiile turniirisaali kaasa võtta, siis nii Short ka tegi. Lülitas mobiili välja ja pani selle malelaua kõrvale Fidel Castro raamatule. Aga keset partiid see ometi mingit häält tegi (millist just, see pole selge). Aumehena oli Short kohe alistumise märgiks vastasele 26. käigul alistumise märgiks käe ulatanud ja sellega lugu lõppeski. Nüüd siis käib arutlus (näiteks Austraalia lehel) selle üle, missugune häälitsus missuguse karistuse peab tooma. Aga vähemalt järgmise aasta 1. juulini on asi selge: kehtib art. 12.2b ning kui mängija mobiiltelefon heliseb mängualal partii ajal (ükskõik kuidas), kaotab see mängija partii. Mis hiljem saab, seda peab ütlema eelolev FIDE kongress.

Teise teema ajend tuleb Bilbao üüratu auhinnafondiga turniirilt, kus mängijate paremusjärjestus määratakse nii nagu jalgpallis: võitjale 3, viigistajale 1 ja kaotajale O punkti. Õigupoolest määratakse seal järjestus küll koguni kahel moel. Reitinguarvestuseks ju selline moodus ei sobi ning seetõttu tuleb punkte kokku lugeda ka nagu tavaliselt. Küllap jalgpalli moel saab ehk veidi vähendada viikide arvu, samal ajal kipub turniiri tulemus nii ähmasemaks muutuma. Nii käibki vaidlus uue süsteemi poolt ja vastu ning kui poolt, siis kas oleks sobilikum seda kasutada śveitsi või ringsüsteemis turniiridel. Üks Saksa veebilehtedest on algatanud isegi internetiküsitluse. Kuigi vastajaid esialgu veel palju pole, on 60 % veendunud, et traditsioonilise punktiarvestuse süsteemi muutmisel pole mingit mõtet.
Lembit