Austraalia malelehel on viimastel päevadel arutatud, mida peaks tegema, kui mängija teeb käigu, aga kasutades ära asjaolu, et teist poolt parajasti laua juures pole, võtab selle käigu tagasi ja teeb selle asemel hoopis uue. Kohtunik asja pealt ei näe, küll aga näeb seda üks mängija kõrvallauast. Kas peaks ta kohtunikule asjast märku andma või pole see tema asi?
Ega teatamiskohustust reeglites pole, aga muidugi pole teatamises midagi halba, pigem vastupidi. Käigu äravahetamine on ilmne pettus, mille vastu tuleb võidelda. Kindlasti on kohtunik mõneti keerulises olukorras, kui pealtnägijaid on ainult üks ja seegi võib olla partii tulemusest mingil moel huvitatud, kasvõi auhinnalistele kohtadele konkureerides. Kui kohtunikul sel juhul kahtlused tekivad, võib ta küll vist tõendusmaterjali ebapiisavaks lugeda.
On võimalik, et too kõrvallaua mängija räägib kohtunikule oma tähelepanekutest alles pärast partii lõppu. On siis kohtunikul veel võimalust midagi ette võtta ja kasvõi süüdlast mängijat karistada?
Mis puutub partii tulemusse, siis võib kohtunik koodeksi art. 13.4 ettenähtud karistusi, sealhulgas partii kaotatuks tunnistamist /d/, rakendada ka pärast partii lõppu. Võimatu pole ka mängija võistlustelt kõrvaldamine /g/. Partiijärgsesse avaldusse peaks aga kohtunik suhtuma veel ettevaatlikumalt. Muljed pole enam vahetud, pealegi on ehk partii ajal ikkagi võimalik hankida täiendavat tõendusmaterjali. Üldiselt olen ma käiguloenduri kasutamise vastu. Aga siin võiks see ehk kasulik olla juhul, kui mängija vajutab pärast käiku kella ja seejärel vajutab oma kella uuesti käima. Nii tekib üks käik juurde.
Kui käigu tagasivõtja partii kaotab, on vähemalt partii tulemusega kõik selge. Kui tulemus peaks aga olema käigu tagasivõtja kasuks, siis on probleem keerukam. Pealegi võis ju tegemist olla partii kriitilise momendiga. Austraallased on arvamusel, et asi ei tohiks piirduda ainult konkreetse partii kaotusega, vaid peaks tähendama nii tollelt võistluselt väljaarvamist kui ka vähemalt kaheaastast võistluskeeldu, mille määramine jääb küll juba vastavate maleorganisatsioonide pädevusse.
Aga igal juhul peab kohtunik olema veendunud, et pettus tõesti toimus. Võib-olla ei näinud pealtvaataja täpselt vastasmängija liikumisi või kohendas mängija ainult mingit malendit ega teinud sellega käiku või sai mängija aru, et on teinud määrustevastase käigu ja peab selle parandama või asetas ta juba pihkuvõetud nupu lähteväljale tagasi, et seejärel uuesti vaadata, kuhu see panna tuleks. Võimalusi on palju ja kõrvallauale kõik ära ei paista, liiati kui oma partiiga veel ametis oled.
Pettustega tuleb võidelda, aga kohtunik peab oma otsustes kindel olema. Muidugi on parem jätta mingi otsus tegemata kui otsustada valesti.
Lembit
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
1 kommentaar:
2008. a Tallinna MV-l kasutas M. Zharovski ka olukorda ära, et vastast ei olnud ja võttis käigu tagasi. Kohtunik seda ei näinud ning ma ei pidanud ka enda asjaks sinna partiisse sekkuda.
Postita kommentaar