100 mängijat, välismaalasigi

Võistlused on ikka päris erinevad. Eelmisel pühapäeval korraldasin Jõgeval pargikabe turniiri, kus korraga oli vaja jälgida vaid üht maapinnal suurte nuppudega mängitavat partiid. Ainult sel juhul, kui põhipartii viiki läks, jätkati järgmise partiiga samaaegselt teisel laual kiirema kontrolliga.
Viimastel päevadel tuli aga tegelda Vabaetturi rahvusvahelise noorteturniiriga, kus 100 maletajat olid hõivanud kõik malemaja kolm korrust. Nii et jalgadel oli igatahes paras koormus. Õieti oli tegemist viie erineva turniiriga: poisid kuni 8, 12 ja 18, tüdrukud kuni 12 ja 18 aastat. Välismaalasi oli Soomest , Lätist ja Poolast, kuigi mitte eriti palju.

12- ja 18-aastastest oli näha, et nad olid varemgi turniiridel mänginud, nii et nendega kohtunikutöös erilisi probleeme polnud. Hoopis erinevad olid aga 8-aastased. Käigud olid küll selged, mati asemel jõuti aga nii mõnelgi korral patini. Siis oldi aga väga imestunud, kui turniiritabelisse vaid pool punkti kirjutati. Oli isegi juhtum, kus tüdruk vastase alistumisavaldust vastu ei võtnud, hiljem aga teatas, et viik meeldib talle rohkem kui võit.
Seepärast nõudsid kõige nooremad iga vooru algosas endale peaaegu kogu tähelepanu. Poole vooruga olid need partiid küll läbi. Omajagu tööd oli ka rahu ja vaikuse tagamisega, sest sealsamas kõrval mängis ka vanem grupp. Mõne partii tulemuse kirjasaamisega oli raskusi, eriti avavoorudes. Kuivõrd osale mängijaist oli tõsiseks probleemiks partiide üleskirjutamine, jätsime selle noorimas grupis mängijaile vabatahtlikuks.

Mul olid kolmes keeles koodeksitekstid kaasas, aga nendesse pilguheitmiseks polnud vajadust. Mõned asjad, millega turniiril tuli kokku puutuda.
Ajakontroll 1 tund partiile tähendas, et tegemist oli tavapartiiga. Vajaduse korral tähendas see järelikult ka kohtuniku omaalgatuslikku sekkumist partiisse.
Oli mõningaid määrustevastaseid käike, mis tähendas 2 minuti lisamist vastasele. Jätsin lisaminutid andmata, kui ajad numbrilaual olid sellised, et lisandil poleks mingit tähtsust olnud.
Viigi taotlemiseks seisu kolmekordse kordumise tõttu on vaja, et mängija oleks käigul. Kui õige moment lastakse mööda, pole enam midagi teha, olgu kordusi olnud kui palju tahes.
Kui kohtade jagamisel on põhikriteeriumiks omavahelised kohtumised ja kõik kohajagajad pole omavahel mänginud, tuleb neid kohtumisi mitte arvestada, vaid võtta arvesse järgmine näitaja.
Śveitsi süsteemi korralikuks toimimiseks oli tütarlaste turniiridel jälle probleemiks mängijate vähene arv võrreldes voorude arvuga. Pealegi eelistasid mõned tüdrukud mängida poiste turniiridel. Nii pidi ühel turniiril üks liidritest viimases voorus mängima O punktiga mängijaga.

Vanemates gruppides oli rohkesti põnevaid partiisid. Kõige viimasena lõppenud partiis ei jõudnud turniiri liider vastasele lipuga matti panna, enne kukkus aeg. Mark Lapiduselt see esikohta siiski ära ei võtnud, paar tundi hiljem oli ta aga suurmeister Külaotsale kindlaks partneriks Harju tänava ääres antud paarissimultaanil.
Vabaettur oli võistlusi korraldanud hoole ja armastusega (raamatud, pastakad, kompvekid) ning kavatseb vist järgmisel aastal asja korrata. Näib, et osavõtjad ja nende saatjad jäid üritusega rahule. Ise ma endaga päris rahule ei jäänud. Oleksin pidanud nõudmistes olema järjekindlam ja ka võimalikke abilisi paremini ära kasutama. Aga ühtekokku oli ikkagi normaalne turniir.
Lembit