Veel kiir- ja välkmalest

Ega suurmeistritegi seisukohad mingite seisude ja nende mängimise kohta tarvitse tippkohtunike arvamustega tingimata kokku langeda. Mängijatele on ilmselt olulisem seis kui selline ise, kohtunikud arvestavad rohkem muid tegureid, kasvõi aega. Konkreetseks näiteks võib olla kasvõi vene GM Kornejevi kiri viimasest Chesscafest.
Ta kurdab, et talle olevat mingil kiirturniiril (15 min. partiile) liiga tehtud. Viimases voorus oli tal laual kaks etturit rohkem. Seis ise aga selline:
Valged: Kg1, Vf5, Ec2, f6, g3 ja h4 (6).
Mustad: Kc6, Vf8, Ed4 ja g4 (4).

Aega oli tal jäänud aga vaid 4 sekundit, vastasel 40. Lükkas siis oma etturi f7, kulutas tervelt 3 sekundit kellade seiskamisele ja taotles siis kohtunikult viiki. Ütles, et tegemist on absoluutse võiduseisuga, kus vastasel vastumängugi pole, aga võitmiseks pole enam jäänud mõtlemisaega. Kohtunik olevat küsinud, kas vastane püüdis tema ajapuudust ära kasutada. Kuivõrd GM seda väita ei saanud, siis lükati taotlus tagasi ja lisati veel vastasele 2 minutit mõtlemisaega juurde. Kornejevil ei jäänud muud üle kui kohtuniku otsusele alluda, küll aga lubas ta protesti esitada FIDE-le.
Aga sellestki polnud kasu. Isegi juhul, kui asi oleks olnud põhjendatud, sest art. 10.2d järgi on ju kohtuniku otsus lõplik. Selge, et kiirmales on malekellal suurem tähtsus kui tavamales. Igatahes Geurt toetas täielikult kohtuniku otsust. Nii et hea seis laual ei saa kompenseerida kaotusseisu kellal. Ajakaotusest ei päästa mingi seis, muidugi kui teisel poolel ikkagi matistamisvõimalus on. Ainult kohtuniku küsimus ajapuuduse ärakasutamise kohta tundus veidra ja ebavajalikuna.

Kusagil Inglismaal aga mängiti välku (3 min. partiile ja 2 sek. käigule), küllaldast järelevalvet muidugi polnud. Ühes partiis andis must tuld. Valge ei märganud, käis vankriga ja vajutas kella. Must lõi valge kuninga maha. Valge taotles nüüd võitu. Mis peaks sellest partiist saama? Kui kohtunik sekkus, ütles must, et tema polnud veel kella vajutanud ja seega oli käik veel sooritamata.
Kohtunik leidiski, et valge määrustevastase käigu tõttu võib võitu taotleda hoopis must. Kas oleks siis valge pidanud ootama nii kaua, kuni must seiskab kellad ja alles siis taotluse esitama? Aga mängijad ei pruugigi pärast kuninga löömist kelli seisata.
Reegel on ometi reegel. Art. B3c ütleb: Määrustevastane käik on sooritatud, kui vastasmängija kell on käivitatud. Vastasmängija võib seejärel enne oma käigu tegemist taotleda võitu. Varem mitte. Nii on kella seiskamine vähemalt niisama oluline kui kuninga löömine.

Teises välkpartiis olid kummalgi laual vanker ja ettur. Üks pool aga loovutas vankri ja vastane pidi siis pati vältimiseks etturi ratsuks muundama. Vankriga poolel jäi aega veel terve minut, ratsupoolel vaid 10 sekundit. Viimane teatas, et teab, kuidas vankriga matistamist vältida, seiskas siis kellad ja taotles kohtunikult viiki. Kuivõrd tegemist oli viimasena mängu jäänud partiiga, oli kohtunik kogu aja partiid jälginud. Kuivõrd ta leidis, et taotlus oli vale, andis ta punkti vankri omanikule

Viigitaotluse tagasilükkamine oli muidugi kohtuniku õigus. Taotluse tagasilükkamine ei oleks aga pidanud tähendama teise poole automaatset võitjaks tunnistamist. Geurt oleks rakendanud art. 9.5, mille järgi ebaõige taotluse korral lisab kohtunik vastasmängija mõtlemisajale 3 minutit, laseb siis partiil jätkuda ning kui edasimängu jälgides pole progressi märgata, võib ta partii viigiks lugeda hiljem. Tuleks aga arvestada, et tegemist oli ikkagi välkpartiiga ning art. 9.5 viitab vaid juhtudele, kus viiki taotletakse seisu kolmekordse kordumise tõttu või 50 käigu reegli alusel.

Tänase kommentaari järjekorranumbriks peaks aga olema 400.

Lembit