Kolleegide kahtlusi

Küllap on kasulik jälgida, milliste probleemidega meie kolleegid teistest maadest kokku puutuvad ja internetis tõstatavad. Mis sellest, et midagi uut neis küsimustes pole. Kindlustunnet ühe või teise asja otsustamisel või lahendamisel on ikka vaja.
Siinkohal kaks seika, mis mõlemad ilmusid nähtavale üleeile.

Üks Prantsuse kohtunik kirjutab, et oli olnud kohtunikuks sealse III liiga võistlustel. Üks pealtvaataja tulnud ütlema, et ühes partiis tehtud määrustevastane käik. Kohtunik saanud selle kohta kinnitust veel kahelt juuresolnult. Siis oli ta kellad seisma pannud ja lasknud partii kontrolliks läbi mängida. Oligi selgunud, et mõni käik varem oli tõepoolest olnud määrustevastane käik. Mis siis muud kui sellest kohast uuesti mängima ja vastasele preemiaks 2 minutit aega. Tagantjärele on kohtunik aga mures, kas see oli ikka parim lahendus. Pealtvaatajad partiisse sekkuda ei tohi, vaid peavad pöörduma kohtuniku poole, mida aga peab tegema kohtunik, seda koodeks otseselt ei ütle.

Prantsuse esikohtunik Stéphane Escafre leiab, et toimiti just nii nagu vaja. Pealtvaatajad pöörduvad kohtuniku poole sageli, eriti tihti teevad seda lapsevanemad veendumaks, et nende lapse partiis on kõik korras. Pealtvaatajate märkusi tuleb kindlasti arvestada ja hea, et sellel juhul küsiti ka teiste arvamust. Kohtuniku otsustada jääb, kuivõrd usaldusväärseks ta saadud infot peab. Üldiselt tuleks seda kasutada ja vajadusel ka partiisse sekkuda.

Üht Saksa treenerit vaevab samal päeval mure, et poisid löövad malekellale sageli malendiga. Ta teab küll, et on artikkel 4.1 käiku võib teha ainult ühe käega ning artikkel 6.8c Mängijad peavad käsitsema malekella korralikult. On keelatud seda jõuga taguda, seda üles tõsta või seda pikali lüüa. Kella väära käsitsemise eest karistatakse vastavalt artiklile 13.4. Aga kiirmales keelab artikkel B5 kohtuniku sekkumise, mis võib toimuda ainult siis, kui üks või mõlemad mängijad paluvad tal seda teha. Aga mis siis, kui mõlemad mängijad käivad kellaga halvasti ümber? Kohtunikuna peab ta korraldaja ees vastutama, et kellad võimalikult töökorda jääksid.

Teised dialoogi sekkujad tegid talle selgeks, et koodeksi üldosa artiklid, kaasa arvatud siis ka 6.8c, kehtivad nii kiir- kui välkmale jaoks. B lisa ei keela aga põrmugi kohtunikku sekkumast, kui kelli tõepoolest halvasti koheldakse. Kui märkused ja manitsused ei mõju, siis pakub ju artikkel 13.4 terve karistuste gradatsiooni, kus hoiatusele järgneb vastasmängija kulutamata aja suurendamine. Küllap siis ikkagi mõjub.
Lembit