Sakslastel sama seis

Üllatavalt on viimastel päevadel Saksa Maleliidu leheküljel elava vaidluse esile kutsunud seis
V - V+R, seega sama, mis austraallastel eelmises kommentaaris. Õigemini oli see küll laiema arutluse lähtekohaks. Arutlus, kus küll mõned osalejad ei tundunud reeglitega hästi kursis olevat, nii et keegi juba arvas, et puudub vaid küsimus, mis on käik, ning mõned leidsid, et kohtunikeveerus peaks lasta sõna võtta vaid kohtunikupaberite omanikel.
Juhtum ise on aga selline. Teise liiga turniir. 40. käigul tekib lauale ülaltoodud materjali vahekord. Kohtunik eeldab, et siin võib midagi juhtuda, ja jälgib asja tähelepanelikult. Tema arvates jõuab valge selles teoreetiliselt viigilises lõppmängus ka mänguga viigile. Kui valgel jääb vaid 30 sekundit aega, teeb ta käigu, pöördub kohtuniku poole, taotleb viiki ja seiskab kellad. Mida peaks tegema kohtunik?

Taotlus iseendast on juba põhimõtteliselt vale. Viiki võib taotleda vaid käigul olles. Mõnede sakslaste arvates olevat kummaline, et maletaja pole enam käigul, kui ta kell on veel vajutamata. Artikkel 9.2 (3-kordne kordumine) ja 9.3 (50 käiku) ütlevat selgelt, et taotleda võib ainult käigul olev mängija, 10.2 aga mitte. Aga ütleb ju ka see! Ning käigu tegemisest on selgelt juttu juba artiklis 1.1 Mängija on käigul, kui tema vastasmängija käik on tehtud (mitte sooritatud).
Vastuvaidlevad sakslased toovad põhjenduseks, et pärast käigu tegemist on mängijal veel õigus määrustevastast käiku korrigeerida või vastasele viiki pakkuda. Neid protseduure saavat aga korrektselt teha vaid siis, kui olakse käigul.
Kus koodeks midagi konkreetselt ära ütleb, siis tuleb ka niimoodi toimida. Ainult siis, kui koodeksi mingi artikkel midagi täpselt ei reguleeri, peaks olema võimalik jõuda õige otsuseni, kui uurida koodeksis analoogilisi olukordi.

Niipea kui vastasmängija teeb määrustepärase käigu, on mängija käigul. Kui ta käigu teeb, läheb käigu tegemise õigus vastasmängijale. Küll aga võib mängija ikkagi kella vajutada, kui ta seda ei jõudnud teha. Kella vajutamise hetkest on käik sooritatud.
Mistahes formaalse taotluse võib mängija kohtunikule esitada vaid enda käigul olles. Nii püütakse ära hoida üht võimalikku vigade allikat. Välditakse ka vastase segamist tema mõtlemisajal. Kui sa käigul pole, pole sul midagi öelda.
Tavaliselt peaks kohtunik mängijalt küsima, mille alusel see viiki taotleb (kolmekordne kordumine, 50 käiku või 10.2). Antud juhul sai mängu jälginud kohtunik ilmselt ise aru, et kaks esimest varianti langevad ära. Küll aga oleks pidanud ta seletama, kuidas artikli 10.2 järgi taotlust korrektselt esitada. Järgmisel korral teeb siis mängija seda õigel ajal ja saab oma pool punkti kätte. Kohtuniku otsustada jääb, kas on tegemist ülemäärase taotlusega artikli 12.6 mõttes ja kas selle eest peaks määrama karistuse. Kuivõrd taotlust kontrollima ei hakatud, ei tarvitse kohtunik artiklis 10.2 mainitud kaht minutit vastasele lisada.

Sakslased on tõstatanud küsimuse, kas mängija peaks lugema käigul olevaks ka siis, kui vastane on teinud määrustevastase käigu (Rc3-e5 või Oc1-g6). Koodeks annab teatavasti väga selged juhendid, kuidas määrustevastasuse avastamisel toimida. Praktiline toimimine on filosofeerimisest märksa olulisem. Kui tegemist pole kiir- ega välkpartiiga ja asi avastatakse partii jooksul, tuleb määrustevastast käiku alati korrigeerida.
Kui partii on juba läbi, pole enam midagi parata. Baieri noorte meistrivõistlustel olevat mängitud järgmine partii: 1.Oc4 e5 2.Lf3 Rc6 3.Lxf7++ Ja kuna artikli 5.1 järgi piisab võiduks sellest, et matiseisu tekitanud käik oleks määrustepärane ja enne matti määrustevastasust ei märgatud, siis ongi selleks korraks kõik. Võimalik, et nii mängitigi. Igatahes kui paar aastat tagasi Eesti 10-aastaste turniiril kohtunikuks olin, oli seal määrustevastaseid käike palju. Esimesel käigul küll mitte. Ja loodan, et nad seal enam-vähem avastati. Must oli pärast 1.Oc4 käigul seepärast, et keegi ei märganud selle käigu määrustevastasust.

Sakslased leiavad, et on juhtumeid, kus on kasulikum protestist määrustevastase käigu vastu loobuda. Üks mees toob näite partiist, kus valge oli teinud O-O, aga must Oc4 hoidis välja f1 oma kontrolli all. Pärast protesti tegid valged lihtsalt lühikese vangerduse asemel pika.
Teisel mehel oli 10-aastaste turniirilt tuua analoogiline vastupidine näide. Must tegi O-O, aga f8 oli valgeoda tules. Valge lõi Oxf8 ja võitis kvaliteedi. Aga nüüd protestis must ise. O-O võeti tagasi, selle asemel tehti O-O-O ja partii võitis hiljem must.
Sageli jõutakse taolistes diskussioonides hoopis kaugele sellest, kust alustati, ja nii pole meil siinkohal mõtet neid arutlusi rohkem jälgida.
Lembit