Välkpartiides juhtunut

Ka seekord on Geurt Gijssen oma Chesscafe veerus vaatluse alla võtnud mõned välkpartiides esinenud juhtumid. Vaatame neid meiegi.
Ühes Kanada partiis ületasid valged võiduseisus aja. Mustad seda ei märganud ja jätkasid mängu, kuni ka nende aeg üle läks. Nüüd lõpuks taotlesid mustad endale võidupunkti. Nimelt oli tegemist digitaalkellaga, kus esimese ajaületaja ekraanile ilmus väike nooleke. Kuivõrd teisel poolel analoogilist noolekest näha polnud ja seetõttu oli selge, kes ületas aja esimesena, otsustas kohtunik lugedagi partii mustadele võidetuks, viidates seejuures koodeksi artiklitele B8 ja B9. Kas ta toimis õigesti?

Kindlasti mitte. B8 ütleb: Võidu taotlemiseks vastasmängija ajaületuse tõttu peab mängija seiskama mõlemad kellad ja pöörduma kohtuniku poole. Et taotlus oleks edukas, peab taotleja nooleke olema langemata ja vastasmängija nooleke langenud, kui kell seisatakse.
Noolekese langemine tähendab siin vaid mängijale ettenähtud aja lõppemist (vt. art. 6.1). Antud juhul olid mõlemad aja ületanud, kuna mõlemad noolekesed loetakse langenuks ja sealjuures ka taotleja oma.
B9: Kui mõlemad noolekesed on langenud, lõpeb partii viigiga.
Nii ju oligi ja õige tulemus turniiritabelis pidi olema viik.

Probleem on selles, et kasutusel on mitmesuguseid kelli. Osal neist ilmub ajaületamist tähistav nooleke ühele, osal mõlemale poolele, osa jääb aga pärast ühe poole ajaületust üldse seisma. Koodeksis olev reegel püüab olla universaalne, kuigi näiteks Saitek-kelladel kahepoolset ajaületust olla ei saa. Kiir- ja välkmales loetakse aeg ületatuks alles siis, kui mängija vastava taotluse esitab. Kohtunikul pole seal õigust noolekese langemist fikseerida. Reeglite komitee püsib seisukohal, et ei saa olla erinevaid reegleid mehaaniliste ja digitaalkelladega.

Hollandis teeb üks pool määrustevastase käigu. Teine seda ei märka, küll aga näevad seda pealtvaatajad. Nüüd märkab seda ka kohtunik ja laseb mängijal teha sama malendiga uue käigu. Kas kohtunik võis sekkuda? Ja kui võis, kas ta tegi seda siis õigesti?

Muidugi ei võinud sekkuda. C3: Määrustevastane käik on sooritatud, kui vastasmängija kell on käivitatud. Vastasmängija võib seejärel enne oma käigu tegemist taotleda võitu ... Kui vastasmängija on oma käigu teinud, ei saa määrustevastast käiku korrigeerida.
Kohtunik asub välkpartiis (nagu kiirpartiiski) tegevusse vaid siis, kui üks mängijaist seda taotleb. Antud juhul oleks mängija võinud reageerida ka mingi pealtvaataja märkuse peale. Kohtunik oleks pidanud siis selle pealtvaataja mängualalt eemaldama, mängija taotlust aga igal juhul arvestama.

Belgiast on pärit järgmine seis:
Valged: Kh1, Va8 ja b8, Ef3, g4 ja h3 (6).
Mustad: Kf2, Rg3, Ea6 ja b6 (4).
Valgel oli jäänud ainult 4 sekundit, miustal rohkem kui minut.
Jätkati 1. Kh1 Rf1+. Must mängis ajale ja jättis valgele igal käigul vaid ühe võimaluse. Kui seis oli juba 4 korda kordunud, taotles valge seisu kolmekordse kordumise tõttu viiki. Must ütles, et seisu kordumise kohta pole mingit tõendust ning kui valge nooleke kukkus, nõudis ta endale võitu. Mis siis pidi partiist saama, kas viik või ajaületus?

Kõigepealt pidagem meeles, et nii kiir- ja välkmalet mängitakse üldiselt samade reeglite järgi kui tavamaletki. On küll mõned erandid, aga artikkel 6.13b nende hulka ei kuulu. Järelikult: Mängija võib seisata kellad, et kohtunikult abi otsida. Nii oleks tulnudki teha, partiiprotokolli pole ju välgus vaja. Kui kohtunik oleks nentinud kolmekordset kordumist, oleks ta mängija taotluse alusel pidanud viigi fikseerima. Aga antud juhul lasti aeg lihtsalt üle.
Geurti arvates oleks must võinud küll kavalamalt toimida: korraku käike vaid kaks korda ja tehku siis mingi muu käik. Allesjäänud sekunditega valge matti teha ei jõuaks, valge ajaületuse koorral on aga mustal matitegemiseks piisavalt materjali.
Lembit