Küsimusi kiirmalest

Austraalia lehel kurtis neljapäeval üks Sydney juunioride turniiril koos oma õega mänginud poiss, et neile tehti seal ilmselt liiga. Samal ajal tunnistab ta, et ilmselt ei tea nad küllalt hästi reegleid. Küllap see nii ongi. Olukorrad ise on tüüpilised ja nendesarnaseid oleme siingi korduvalt vaadelnud.
Ühes partiis oli tal lauale jäänud ainult vanker, vastasel oli aga vanker ja ratsu. Aega oli jäänud talle 7 sekundit, vastasele 15. Kohtunikku parajasti laua lähedal polnud. Tugevam tahtis ajaga võita ja võitiski. Aga kui kohtunik oleks olnud, kas ta oleks siis nõrgema taotlusel viigi fikseerinud?

Tollel lehel vastab talle üks sealseid malejuhte Kevin Bonham, selgitades artikli 10 põhitõdesid. Kui ajalisandeid igal käigul ei kasutata, võib võitu taotleda viimasel kahel minutil. Kiirmales see teatavasti kehtib, välkmales mitte. Selleks on vaja: 1) seisata kell, 2)ütelda vastasele, et taotled viiki ja 3) kutsuda kohtunik.
Kui üht neist komponentidest pole, siis pole ka taotlust ja mäng jätkub. Kui laual on V+R - V, siis laseb kohtunik tõenäoliselt partiil jätkuda ja hakkab toimuvat jälgima. On ju sellise materjali vahekorraga seise, kus matt võimalik. Kui kellale on jäänud vaid 7 sekundit, on oht selles, et mängija jõuab teha liiga vähe käike, et kohtunik jõuaks veenduda, kas vastane püüab võita või mitte. Seepärast soovitatakse esitada viigitaotlus võimalikult vara.
Kindlasti on artikkel 10.2 arusaamiseks raske ja mitte ainult noortele. Malekohtunik käsitles seda põhjalikult 20.IX Viik artikli 10.2 järgi. Võib vaadata ka minu 2003. a. artiklit Märkmeid malekoodeksi artiklist 10.2.

Õde sai ühes partiis mati, aga vastase aeg oli just enne seda otsa saanud. Kohtunik andis ometi vastasele punkti, sest tüdruk polevat ajaületuse fikseerimist taotlenud. Mis ikkagi pidi partii tulemus olema?
Muidugi oli kohtunikul õigus. Kiirmales jõustub ju ajaületus hetkest, millal seda taotletakse, mitte noolekese langemisest. Nii et taotleda tuleb enne mati saamist. Püüdke siis võimalikult kohe malekell seisata. Sellest, et mõni pealtvaataja sündmuste järjekorda märkab, ei tarvitse kasu olla.

Sakslaste veebilehel arutati aga eelmisel nädalal, kas peaks kohtunik kiirpartiis mati puhul sekkuma. Leiti, et matt lõpetab partii. Ainult laual toimuv otsustab, kas partii on läbi või mitte. Erinevalt ajaületusest ei olene partii tulemus sel puhul kohtuniku sekkumisest.
Eriti 8- ja 10-aastaste turniiridel olevat Saksamaal (aga muidugi ka mujal) sageli määrustevastaseid käike, ei nähta matti ega patti või mängitakse seisu K+R - K. Kohtunik muidugi ühel ajal kõikjal olla ei saa. Kui ta juhtub parajasti laua juures olema, on partii läbi. Kui ei ole, siis läheb partii tavaliselt edasi, kuni määrustevastaste käikudega jälle normaalne seis tekib. Probleem on selles, et raske on kindlaks teha, kas matti ikkagi oli. Pealtvaatajaid usaldada ei saa. Nad võivad eksida või toimida ühe poole kasuks.
Lembit