kolmapäev, 30. aprill 2008

Käigud olgu kirjas

Otsisin hulk aega teemat kuu viimaseks kommentaariks. Lõpuks leidsin, et ka MonRoi firma lehele on ilmunud malereegleid puudutav rubriik, toimetajaks Chris Bird. MonRoi toodab mitmesugust maleinventari, sealhulgas ka kelli, mis võtavad mängija eest partii üleskirjutamise enda hooleks. Antud juhul on tegemist küll tavakelladega.
Esialgu on nähtaval vaid üks materjal, kus juttu Tulsas peetud USA meistrivõistluste valikturniirist. Muide USA Maleföderatsiooni lehel kirjutatakse, et sellele turniirile taheti mängima saada ka Kamskit ja Ehlvesti, kuid kahjuks ei saadud nendega kuidagi kontakti. Ajakontrolliks oli seal tavaline poolteist tundi partiile ja 30 sekundit käigule.

Teises voorus olid vastamisi FM Andrews ja GM Alex Ivanov. Pärast vankri kahimist kolme seotud etturi saamiseks oli suurmeister tugevas ajapuuduses. Tema protokollis olevat niigi vaid varesejalad olnud, hiljem oli ta aga kirjutamise hoopis pooleli jätnud. Vastase 4 või 5 korda väljendatud protest lisas protokolli vaid mõned kriipseldused. Lõpuks kutsus Andrews kohtuniku. See otsustas piirduda hoiatusega. Aga selleks ajaks olid tänu iga käiguga saadavatele lisasekunditele ajad juba võrdsustunud. Andrews pidi vankri tagasi andma ja enametturi realiseerimiseks oli suurmeistril piisavalt tehnikat. Loomulikult oli meister partiid alla andes väga vihane, nimetades vastast petiseks ja öeldes, et ka suurmeistrid peavad reegleid järgima. Aga sai ta ise midagi paremini teha ja kas kohtunik (muide IA) toimis õigesti?GM Jermolinski olevat partiid kommenteerides öelnud, et Ivanov on mänginud palju turniire ja tunneb reegleid.

Milles asi? Mulle tundub, et Eesti turniiridel jääb kirjutamisega probleeme järjest vähemaks, paar kroonilist erandit ehk välja arvatud. Ollakse juba harjunud koodeksi artikliga 8.4 Kui mängija kellal on mingil ajaperioodil jäänud ajakontrollini vähem kui viis minutit ja tal pole igale käigule lisatuna 30 sekundit või rohkem täiendavat aega, pole ta kohustatud täitma artikli 8.1 nõudeid ehk partiid korrektsel viisil käik-käigult üles kirjutama.
Kui varem oli segane, mis saab siis, kui vahel oli kellal üle ja vahel alla 5 minuti, siis tsiteeritud artikkel ütleb selgelt, et juhul, kui partiis on olnud kordki mõtlemisaeg vähem kui 5 minutit, hiljem kirjutama ei pea. Ütleb koodeks ära sellegi, et käiku enne selle laual tegemist üles kirjutada ei tohi, erandiks vaid 50 käigu ja kolmekordse kordumise reegli rakendamine. Sellest pidevat kinnipidamist on küll raske kontrollida.

Aga miks siis ameeriklastel on kirjutamisega probleeme? Peamine häda näib olevat selles, et sealpool ookeani mängitakse paljuski oma reeglite järgi ja kuigi neil võistlustel, mis lähevad FIDE reitinguarvestusse (nagu Tulsas), peaks kasutatama FIDE reegleid, seda ehk isegi 95 % juhtudest ei tehta. Nii tuleb seal ilmselt iga turniiri eel öelda, mis reeglid parajasti kasutusel on, kuigi antud juhul ju Ivanov ei vaielnud vastu, et kirjutama peab. USA reeglid lubavad lõpetada kirjutamise 5 minuti piiril, sõltumata sellest, kas ajalisandit on või mitte. Mõnede diskussioonis osalenute arvates võivad seda siis teha koguni mõlemad, sõltumata sellest, kui palju teisel aega on.

Andrewsi viga oli selles, et ta pöördus korduvalt vastase poole. Kui ta nägi, et see ei kirjuta nii nagu vaja, oleks ta pidanud kohe seiskama kellad ja kutsuma kohtuniku. Küllap siis oleks ehk süüdlane ka korduva määrusterikkumise eest võinud nulli saada. Aga esmakordselt oli hoiatus ilmselt õige ja küllap alustaksid analoogilistel juhtumitel sellest ka meie kohtunikud. Teine kord võiks tuua ajalise kompensatsiooni (näiteks 2 minutit) ja kolmas kord oleks kaotus.
Kui aga keegi peaks juhtuma Ameerikas mängima, siis olgu ta veendunud, mis reeglite järgi mängitakse ja kas neist ka kinni peetakse.

Üritasin 64 toimetuse kaudu saata 70 aasta juubeliks õnnitlust Eduard Dubovile. Moskva matemaatik, IA, kes oli pikka aega Moskva malesektsiooni esimeheks ja on praegu Venemaa kohtunikekogu aseesimees. Tema poolt pidevalt arvutatavad reitingud leiab ajakirja 64 koduleheküljelt.
Ehk keegi mäletab teda veel 1988. aastast, kui ta oli Tallinnas NSVL I kiirmale karikavõistlusi paarimas. Tal on śveitsi süsteemist oma, FIDE poolt ametlikult tunnustatud variant, mis märgatavalt erineb tavapärasest. Nimelt püüab see igas voorus võrdsustada vastaste reitingute summasid. Ratsionaalne iva siin on, kuid paarimine muutub liiga keerukaks. Selle järgi ta Tallinnas paariski. Vist turniir siiski õnnestus, sest mind kutsuti Lvovi ka teiste karikavõistluste peakohtunikuks. Kahjuks polnud parajasti lennuilma ja jõudsin ainult Ülemistele.
Meie koostöö Duboviga algas aga märksa varem, näiteks 1983 abistas ta mind Levitina - Aleksandria matśil Dubnas. Olime Duboviga ainsad mitte-suurmeistritest liikmed komisjonis, mis loodi 1988 NSVL meistrivõistluste süsteemi ümbertegemiseks. Aga enne sai NSVL otsa kui see komisjon kokku.
Lembit

Kommentaare ei ole: