Kuidas keerata kelli?

Saksa Maleliidu kodulehel arutati täna kohtunikutöö tehnilisi küsimusi, eelkõige seda, kuidas tuleks kelli seada ja kes peaks seda tegema. Jutt oli vaid mehaanilistest kelladest ja nendega võimalikest ajakontrollidest. Diskussiooni algatajal oli selleks 40 käiku 2 tunniga ja pool tundi partii lõpuni. Kuigi igasugustest foorumitest paistab, et meie klubide materiaalne baas on Euroopa keskmisest parem, on sellised kellad meilgi veel kasutusel.

Mulle tundub, et meil on kohtuniku roll suurem kui mitmel pool mujal. Muidu poleks ju vaja vaielda selle üle, kas kohtunik peaks hoolitsema selle eest, et malendid oleksid korralikult algseisus ja kelladel õiged näidud. See on ju tema otsene ülesanne. Kui vähegi võimalik, siis olen püüdnud enne vooru kõik lauad üle käia, et malendid ikka väljade keskkohta saaks. Tundub, et korralikult ettevalmistatud voor distsiplineerib ka mängijaid. Muidugi on päris loomulik, et mängijad ka ise malendite õiget ja korralikku asendit kontrollivad.
Kellade seadmine on aga veel olulisem. Kuidas muidu tagada, et kelladele ühesugused näidud saavad. Kunagi seati kellaosutid algseisus 12-le. Sellest loobuti, sest koosolevad osutid raskendavad jälgimist. Sakslased vaidlesid, kas kell 6 peaks lõppema esimene või teine kontroll. Vaidlusel pole mõtet, sest turniirimääruste artikkel 10c ütleb: Kui kasutatakse mehaanilisi kelli, tuleb need seada nii, et esimene ajakontroll lõpeks kummalgi poolel kell 6 (seega siis toodud näites kella 4-le). Nii teab ka mängija ajale alati tähelepanu pöörata.
Sakslased küsivad ka, kas ei peaks mõtlemisajale veel minuti lisama. Ka Kanada reeglites on ette nähtud, et mistahes väikeste defektide kompenseerimiseks kellade ja noolekeste töös lisatakse kummagi mängija ajale minut. See võtaks protestimiseks igasuguse võimaluse. Ise ei pea ma seda õigeks, sest ajakontroll on ikkagi 2 tundi, mitte 2:o1. Küll peab aga aeg olema seatud nii, et seda poleks mingil juhul vähem.

Kellade käimapaneku kohta ütleb koodeksi arikkel 6.5 vaid: Partii alguseks ettenähtud ajal käivitatakse selle mängija kell, kellel on valged malendid. Pole öeldud, kes seda teeb. Kuivõrd kohtunik ei saa korraga kõikjal olla, on loomulik, et valgete kella vajutavad käima mustad. Küll peab aga kohtunik mängusaalile ringi peale tegema, et vaadata, kas kõik kellad ikka käima saavad, ja vajutada käima need, kus musti veel kohal pole. Muidugi võivad valged sel juhul käigu teha ja ise mustade kella käima vajutada.

Millal reguleerida kelli teiseks ajakontrolliks ja kes peaks seda tegema? Kuigi sakslased leiavad, et lahtistel turniiridel, kus mängus mitukümmend lauda ja kohtunikke vähe ning neil võib kusagil midagi tähtsamat teha olla (mis see küll oleks?), võiksid kelli reguleerida mängijad ise, peaks see minu arust olema kindlasti kohtunike töö. Muidu pole hilisemad protestid välistatud. Hea oleks seejuures panna uued näidud teisele kellale. Siis saab kohtunik mängijaile näidata, et näidud on õiged.
Kas keerata kelli tagasi või edasi? Kindlasti edasi. See on kasulik kellade tervisele ning ühtlasi väldime, et ühesugustele numbritele malekellal vastavad erinevad käikude arvud ja meil on raske kindlaks teha, millises partiijärgus parajasti ollakse. Ümberseadmisega ei maksa kiirustada ega toimetada seda kohe, kui 40 käiku on (arvatavasti) täis. Muidu rikuksime artiklit 13.6.: kohtunik ei või osutada tehtud käikude arvule. Pealegi pole sel juhul vead välistatud. Niisiis seame kellad ümber alles pärast seda, kui vähemalt üks nooleke on langenud, ja oleme veendunud, et tegemist pole ajaületusega.
Lembit