Korraks tagasi maiveerule

Kõik olulisem Geurti maiveerult sai juba ära vaadatud, aga ehk on kasulik saada väljastpoolt kinnitust nendeski asjades, mida isegi tead.
Üks ameeriklane kaebab, et vastasmängija poeg olevat partii jooksul korduvalt laua juures käinud ja isaga rääkinud. Kohtunik midagi ette ei võtnud, kuigi 12.6. Keelatud on vastasmängijat ükskõik mil moel häirida või segada. Mida küll sellise kohtunikuga peale hakata? Mängijal läks kaotsi partii, vett vedama teine koht ja kõrge reiting.
13.2. Kohtunik ... peab tagama head mängutingimused ja vältima mängijate segamist.
Kohtunik pidi lapse mängualalt eemaldama. Isa pidi poja eest hoolitsema väljaspool mängusaali, ka siis kui see oleks võinud tähendada partiis alistumist. Kui kohtunik midagi ette ei võta, on mängijal täielik õigus seda nõuda.

Ka üks kreeklane juhib selles veerus tähelepanu kohtunike halvale tegevusele. Sealsetel noorte meistrivõistlustel olevat mängijad seisanud kella ilma käiku tegemata või vastase kella, kui see oli unustanud seda teha. Ka määrusevastaste käikude korrigeerimisega ei tulnud kohtunik toime. Küsitakse, mida peaks selliste ebapädevate kohtunike puhul tegema mängijad või pealtvaatajad. Loomulikult pole siin mingit head retsepti, mis kõik vead kõrvaldaks. Otseselt ju partiidesse pealtvaatajad sekkuda ei tohi. Nii jääb vaid informeerida asjast peakohtunikku või korraldajat, et need midagi ette võtaksid.
Meil on ju palju paremad kohtunikud, eks?

Geurt kõneleb selles veerus ka reitingutest. Suurelt osalt kordab see märtsiveerus öeldut (vaata ka minu 26.III Geurt reitingutest). Geurt väidab uuesti, et 350 punkti reeglist on aeg loobuda. Selle ainus mõte on ergutada kõrgema reitinguga mängijaid nõrgemate vastu mängima ilma reitingupunkte kaotamata. On see nii tähtis?
Reitingute arvestamisel oli positiivne minna üle reitingu arvestamisele pärast iga partiid, mitte aga vastaste keskmise reitingu järgi. Seda ei tehta aga reitinguta mängijate puhul.
Stewart Reuben toob näite: Kui uus mängija saab 5 punkti 9-st keskmiselt reitingu 2100 vastu, siis saab ta ise reitingu 2113,5. Kui samal võistlusel on kümnenda vastase reitinguks 1500, langeb vastaste keskmine reiting 2040-le. Kui ta võidab, on mängijal 6 punkti 10-st, aga ta reiting on langenud 2066-le. Oleks viimane vastane olnud 2700, siis sellele kaotamise korral oleks 5 punkti 10-st andnud vastaste keskmiseks 2160 ja talle endale kaotusele vaatamata samasuguse reitingu.
Tiitlinormide täitmisel võib võidetud partiisid jätta arvesse võtmata. Ehk võiks sedasama teha ka reitingu saamise puhul. Igatahes on selles küsimuses oodata kvalifikatsioonikomisjoni ja reeglite komitee esimehe kontakte.

Vajadusel võib sellest veerust leida tabeli, kuidas panna śeveningeni süsteemis mängima kaht 10-liikmelist võistkonda. Selles süsteemis teatavasti ei mängi ühe võistkonna liikmed omavahel, küll aga kohtuvad nad kõigi vastasvõistkonna liikmetega. Omal ajal kasutati seda sageli ka kvalifikatsiooniturniiridel meistri või meistrikandidaadi normi täitmiseks. Matśis Venemaa - ülejäänud maailm (Moskva 2002) olevat probleeme olnud näiteks igas voorus värvide vaheldumise tagamisega. Muide kabekoodeks toob ära, kuidas paarida 8- ja 12-liikmelisi võistkondi, kunagi meil ilmunud malekoodeksis (1979) on aga tabelid 8, 12 ja 14 jaoks (viimane pole küll ideaalne.

Täna saab 75-aastaseks Soome pikaajaline maletegelane ja -kohtunik Olli Forssén.Aja jooksul on ta sealses maleelus täitnud mitmesuguseid ülesandeid, olles 1967-69 ka Soome Keskmaleliidu esimeheks. Sel ajal õnnestus mul Helsingis käia Eesti-Soome peakohtunikuna. Kui aga 1972 Forssa-Helsingi tsooniturniiri korraldama läksin, olid mu abideks nädalakaupa Forssén, Simo Nuotio ja Osmo Särkilahti. Koostöö laabus hästi, kuigi alles 1980 sai see kolmik lõpuks rahvusvahelisteks arbitriteks. Rohkesti kokkupuuteid on olnud hiljemgi.Palju õnne!
Homme on aga viimane tööpäev mehel, kes Soome maleelu eesotsas on tegevjuhina olnud juba 30 aastat. Ametlikult läheb pensionile Esko Nuutilainen. Eesti ja Soome malesuhete arendamiseks on ta väga palju ära teinud. Kõigi muude tegemiste kõrval on ta toimetanud ka ajakirju Suomen Shakki ja Kirjeshakki. Tema rahvusvahelise arbitri diplom on küll märksa hilisem - aastast 1989. Õnne Sullegi!
Lembit