Jälle kaks küsimust

Järjekordne FIDE Newsletter toob kohtunike teadmiste kontrollimiseks jällegi kaks küsimust. Esmapilgul tunduvad need küll ehk liiga lihtsad olevat.

1. Musta oda kontrollib väljalt h7 ka välja b1. Ometi teeb valge pika vangerduse. Must seiskab kella, kutsub kohtuniku ja taotleb määrustevastase käigu fikseerimist, kuna vangerdusel liikus vanker üle rünnatud välja. Kuivõrd vangerdus loetakse kuningakäiguks, siis peaks valge vangerduse asemel tegema mistahes määrustepärase kuningakäigu peale 0-0-0. Mida aga otsustab kohtunik?

Arvatavasti laseb partiil lihtsalt jätkuda ja selgitab reegleid. Koodeksi artikkel 3.8ii2 ütleb:
Ajutiselt ei saa vangerdada:
a) kui välja, millel kuningas asub, või välja, mille ta peab ületama, või välja, millele ta peab asuma, ründab üks või mitu vastasmängija malendit;
b) kui kuninga ja vankri vahel, millega kavatsetakse vangerdada, asub üks või mitu malendit.
Seega puudutab alapunkt a ainult kuningat. Vangerdusel võib vanker mitte ainult rünnatud välja ületada, vaid ka ise rünnaku all olla. Loomulikult ei tohi ta veel käinud olla. Ka Lasnamäe lasteturniiril näis mõnel väiksemal poisil veel vangerdusega tegemist olevat.

2. Must püüab käia h8 asuva vankriga. Seejuures tõukab ta küünarnukiga maha b7 olnud oda. Võtab siis selle maast, paneb b7 tagasi ja käib Vh8-h1+, võites niimoodi valge vankri a1. Valge seiskab nüüd kella, kutsub kohtuniku ning ütleb, et kuna must puudutas oda, peab ta ka sellega käima. Mida otsustab kohtunik siin?

Ilmselt ei muuda ta ka siin kuidagiviisi partii käiku. Koodeksi artikkel 4.3 ütleb ju:
Välja arvatud artiklis 4.2 mainitud juhtum /kohendamine/, kui käigul olev mängija meelega puudutab malelaual:
a) üht või mitut oma malendit, siis peab ta käima esimese puudutatud malendiga, millega saab käia ...
Must ei puudutanud oma oda käimiskavatsusega, liiatigi oli tema esimene puudutatud malend vanker. Nii et sellega tulebki tal käia.
Lembit