Veidi kiirmalest

Kiirmales võib reeglite sõnastus uues väljaandes mõnevõrra muutuda. Praegu loetakse siia kuuluvaks partiid, kus mõtlemisajaks on 15-60 minutit, edaspidi tõenäoliselt 15-59 minutit. See tähendab, et ühetunnised partiid loetaks edaspidi tavapartiideks. Ettepanek tundub olevat põhjendatud (tean, et ka Malekohtunik mõtleb nii). Välkmalesse ju 15-minutiline partii ei kuulu. Eesti Maleliit on ju seninigi tunnise mõtlemisaja puhul rakendanud tavamale reegleid (kasvõi partii üleskirjutamise kohustus). Prantslased suhtuvad reeglitesse suurema aukartusega ja seepärast on seal partii mõtlemisajaks enamasti 61 minutit, et saaks mängida tavamalet.

Kohtunikke on kiirturniiridel enamasti vähe. Aga kui neid siiski on piisavalt. Stewart Reuben teeb ettepaneku kirjutada artikli B4 ette: Kui järelevalve mängu üle on küllaldane (üks kohtunik igale partiile), rakendatakse tavalisi reegleid. (Edaspidi näiteks Eesti Ekspressi meistrivõistluste järelmatśil). Kui järelevalve pole küllaldane, rakenduvad järgmised reeglid.
Ja siis järgnevad kirimale reeglid.

Artikkel B6 (käsitleb määrustevastaseid käike) tuleks hispaanlaste arvates selgemaks kirjutada. Mida tähendab näiteks, et kohtunik sekkub võimaluse korral, kui mõlemad kuningad on tules või kui etturi muundumine pole lõpetatud? Kas peab ta siis partii lugema kaotatuks mõlemale poolele või ainult sellele, kes tegi viimase käigu, mis tekitas määrustevastase seisu (nii oleks aga ilmselt ebaaus) või püüdma tagasi minna, kuni jõutakse määrustepärase seisuni (mida küll partiiprotokollita on raske teha), siis aga lugema partii kaotatuks sellele, kes tegi esimese määrustevastase käigu?

Artiklis B7 peab Geurt vajalikuks täpsustada: Kohtunik peab hoiduma noolekese langemisest märku andmast isegi pärast mõlema noolekese langemist.
Artikkel B8 võib hakata edaspidi olema selline: Võidu taotlemiseks vastasmängija ajaületuse tõttu peab mängija seiskama kellad ja pöörduma kohtuniku poole. ... Kui pärast sellist taotlust märgatakse, et mõlemad noolekesed on langenud, loeb kohtunik partii viigiks.
Chesscafesse Itaaliast tulnud kirjas leitakse, et nendesse artiklitesse paranduste tegemisel võidakse neid kuritarvitada. Kaks naljahammast võivad näiteks kokku leppida, et noolekeste langemisest välja ei tehta, ja jätkata mängu kasvõi lõpmatuseni.
Geurt seletab, et siin pole midagi uut. Ka seni ei tohtinud kohtunik sekkuda, nii et tegemist on vaid täpsustusega. Vaevalt selliseid reegli kuritarvitajaid ongi, aga vajaduse korral võib ju appi võtta üldtuntud artikli 12.1 Mängijad ei või ette võtta tegevusi, mis kahjustavad malemängu mainet, aga võib-olla peaks siis artikli B7 lõppu veel lisama: tingimusel, et see ei kahjusta turniiri ajakava.
Kui B8 läheb läbi uues redaktsioonis, kaob vajadus artikli B9 järele, mis samuti kõneleb viigist kahe noolekese langemisel.
Ilmselt tuleks koodeksis ka selgelt ära öelda, kas kohtunik peab sekkuma, kui ta näeb laual matti või patti.
Lembit