Veel maiveerust

Välkmale reeglid näivad seekord vist koodeksis muutusteta jäävat. Loomulikult sedavõrd, kui ka välkmalet ei mõjuta kiirmale reeglitesse tehtavad korrektiivid. Kehtivad ju kiirmale reeglid välkmaleski, kui sellest mingis artiklis just eraldi juttu ei tehta.
Geurti viimases veerus paar välkmalet puudutavat küsimust oli. Nii küsis üks iraani maletaja, kas kohtuniku juuresolekul võib ka välgus taotleda viiki seisu kolmekordse kordumise tõttu või 50 käigu reegli alusel. Vastus oli ootusepärane ja umbes selline, nagu ma asja ühele RC liikmele Kalevi Kerese-turniiri ajal seletasin.
Teoreetiliselt on see asi täiesti võimalik ja reeglitele vastav, praktikas aga kindlasti kohtunikule raske ülesanne. Lihtsa kolmekordse kordumise kontrollimisega tuleme ehk toime, 50 käigu reegliga on aga märksa raskem. Ei tarvitse ju laual olla K+V+O - K+V, vaidtublisti rohkem malendeid. Pärast iga löömist või etturikäiku tuleb ju lugemisega jälle algusest peale hakata. Pealegi ei saa kohtunikku sundida, et ta hakkaks käikude lugemiseks jälgima vaid üht partiid.

Ühes Brasiilia välkpartiis kuulutas valge vastase kuningale mati, kuigi seda tegelikult polnud. Must nägi, et matti pole, seiskas kella ja nõudis kohtunikult endale 2 minutit lisaaega, et nii partiid võita. Toimis ta õigesti?
Muidugi oli tal õigus kelli seisma panna ja kohtunikku kutsuda. Aga see, kas ja kuidas mängijat vastase häirimise eest karistada, on juba kohtuniku asi. Artikkel 13.4 annab kohtunikule karistamisõiguse, kuid vastane ei saa nõuda, missugust karistust ta just rakendama peab.

Mida uut võiksime Chesscafe viimases veerus veel tähele panna? Ega seda kuigi palju ole.
Jällegi avastab üks iirlane, et keeld käike ennakult kirjutada on vastuolus nõudega, mis käsib seda seisu kolmekordse kordumise puhul siiski teha.
See asi on ju praeguse koodeksiga juba ära lahendatud. 8.1 ... On keelatud käike ennakult üles kirjutada, kui mängija ei taotle viiki artiklite 9.2 või 9.3 alusel. Geurt kordab soovitust (vt. ka minu 20.III Ikka seisukordustest ) toimida järgmiselt: 1) seiska kellad, 2) kutsu kohtunik ja 3) kirjuta käik. Pärast kellade seiskamist peaks mängija oma vastast informeerima, et kavatseb viiki taotleda.

Meeskonnavõistlustel Śveitsis olid mängijatel jäänud veel viimased sekundid. Valge tegi käigu ja lõi ühtlasi mitu nuppu pikali. Must oli jahmunud, ei jõudnud välkkiirelt reageerida ja ületas aja. Valge taotles võidu ja saigi selle. Oli nii õige? Kuidas oleks mängija pidanud toimima ja kas kohtunik oleks võinud sekkuda ka omaalgatuslikult?
Retsepti toimimiseks annab 7.3 Kui mängija ajab käiku tehes ühe või mitu malendit ümber, peab ta õige seisu taastama oma aja arvel. Kui vaja, seiskab mängija või tema vastasmängija kella ja palub abi kohtunikult.
Kas kohtunik peaks omal algatusel sekkuma või mitte, selles suhtes pole ühtset seisukohta.
13.1 ütleb: Kohtunik jälgib, et malekoodeksist rangelt kinni peetaks. Siit leiab Geurt, et kohtunik peab kaitsma mängijaid, selleks ka oma initsiatiivi ilmutades.
Lembit