Klubid jälle koos

Täpselt aasta tagasi panin oma kommentaari pealkirjaks Klubide finaal. Sama oleksin võinud tänagi teha. Vahepealsel aastal olen tegutsenud vaid ühel tavakontrolliga turniiril, sealgi oli tegemist koolilastega, kelle võistluste spetsiifika mõneti teistsugune. Ega ma seetõttu end eriti kindlalt ei tundnud, kuigi võistlejaile tuleb ikkagi jätta mulje, et tead (peaaegu) kõike ja olukord on kohtuniku täieliku kontrolli all.
Õieti olid ka probleemid suuremalt jaolt samad, mis eelmistes kommentaarides (25.III ja 11.V 2008). Kusagil helises jälle üks mobiiltelefon, mis kohtuniku tahtest sõltumata peab kaotuse tooma, kusagil tegi jälle keegi valgetega avakäigu, ilma et ta kell oleks enne seda käinud. See võib aga seetõttu pärast 40. käiku viivitada 15 lisaminuti andmisega. Ajakontroll oli jälle see keeruline kaheosaline. Et vooru ajal üllatusi ei juhtuks, mängisin kelladele seatud ajad enne avavooru veel igaks juhuks läbi. Seletusi tuli anda ka üsna mitmetele harva võistlevatele. Õnneks ei juhtunudki midagi. Reeglitega muidu probleeme polnud, üks kuningas küll jäeti kusagil tulle, aga see oli juba nii partiilõpus, et ei hakanud isegi kellal kaht minutit keerama.

Aga turniir ise oli mullusega võrreldes kahvatum. Mis on küll klubidega juhtunud? Mullu oli eelturniirilgi 11 võistkonda, tänavu peeti ainult finaal 9-ga. Suurmeistreid polnud üldse näha (ei siiski, Śvõrjov käis mingit auhinda vastu võtmas, rahvusvahelisi meistreidki ainult 4.
9 võistkonda (paaritu arv!) on normaalse śveitsi turniiri jaoks kindlasti vähe. Śveits on ikkagi eelkõige rahvarohkete turniiride jaoks. Voorude arvu vähendati 5-le, aga liiga palju tundus olevat sedagi. Usun, et tabelitipp sai siiski õiges järjekorras paika.
Reval-Sport ja Maletäht väärisid mõlemad üht värvi medaleid. Matśipunkte tasa (omavahelgi viik) ja siis mängiti 2 ringi hoopis teist malet - kiirmalet. Siingi mõlemad ringid viik. Siis lugesime kokku põhiturniiri partiipunktid. 3 vastast olid mõlemal olnud samad, neiltki kummalegi võrdselt punkte. Ainult üks vastane erines, sellelt sai Reval-Sport pool punkti rohkem. Niisiis kuld temale. Jään oma mulluse seisukoha juurde: lisamatśi oleks vaja vaid siis kui tasa on nii matśi- kui partiipunktid. Need on võrdse tähtsusega tegurid: sõltuvalt sellest, kumba mingi võistlusjuhend eelistab, on teine kindlasti järgmisel kohal.

Võistkondade vähesus ei tee paarimist kergemaks, vaid hoopis raskemaks. Kuidas ikkagi saada optimaalsed paarid? Śveitsi olemus on ju selles, et igas voorus saaksid kokku tabelis võrdsel pulgal olijad, aga ebaproportsionaalse voorude arvu juures hakkavad kohtujate erinevused kasvama. Paarisime igaks juhuks nii arvutiga kui käsitsi, tulemused langesid kokku. See, et arvuti viimaseks vooruks sootuks kummalisi paare pakkus, sõltus tulemuste sisestamisest. Arvestati matśipunkte ja värve. Aga ehk oleks pidanud ka partiipunkte arvesse võtma? Ja on värvidel antud juhul üldse olulist tähtsust? Igal võistkonnal on ju igas matśis 2 valget ja 2 musta. Kuivõrd varumängijaid kasutatakse liuglemise põhimõttel, siis ei saa keegi oma värvide vaheldumisele ju niikuinii kindel olla.

Mida oleksin muutnud, kui selline võimalus oleks olnud? Voorude optimaalse arvu kohta on pakutud mitmeid valemeid. Arvan, et neid ei peaks kunagi olema üle 1/3 osavõtjate arvust. Niisiis 3 vooru (aga on nii lühikest śveitsi kusagil mängitud? Pealegi tuleb arvestada paaritut arvu). Siis vajadusel kohajagajate järelmängud. Seekord jagasid pärast 3. vooru just samad võistkonnad, kes lõpuski, ja ka 3. võistkond oli sama. Nii olid siis 4. ja 5. voor kasutud?
Ja veel. Millegipärast on kõigil śveitsi süsteemis võistlustel üks võistkond teistest märksa nõrgem olnud. Seekord sai üks võistkond vaba oldud vooru eest (kuigi seda ei arvestatud võidu, vaid viigina) niisama palju partiipunkte kui laua taga oldud voorudega kokku. Kellele see viimastes voorudes vastu juhtub, sel on parasjagu õnne. Kas ei võiks sellistel lühikestel śveitsidel alati viimase vabaks jätta, sõltumata sellest, kas ta on juba vaba olnud või mitte? Tean, et ei või, aga C-litsentsi kohtunik võib ju ikkagi arutada.

Seekordne turniir läks minu arust üsnagi normaalselt ja lõppjärjestus sai paika vastavalt võistlusjuhendile. Kõige vähem sobiks seda vaidlustada kohtunikul ja ma ei kavatsegi seda teha. Medalite õigest jagunemisest oli eespool juba juttu. Edasistes kohtades ma sedavõrd kindel enam pole. Näiteks 5. kohale tulnud võistkond mängis ainult endast allapoole jäänutega, samal ajal kui 7. kohale jäänu pidi mängima kõigi medalivõitjatega. Loomulik, et ta siis ka 1 matśipunkti vähem sai. Kohtunikul on üldse kasulik śveitsi süsteemis turniiri tabel pärast turniiri lõppu kohtade järjekorras ringsüsteemi tabelisse ümber kirjutada. Siis võib sellest leida piisavalt mõtlemisainet.

Kohtunikel piisas tegemist kogu pikaks päevaks. Igatahes järgmise vooru ettevalmistustega jõudsin lõpule alles paar minutit enne selle algust ja ega vist jõudnudki kõigil laudadel kontrollida, kas malendid ikka ilusasti väljade keskel seisavad. Ühest söögi- ja joogikorrast teiseni kulus 13-14 tundi. Ju ma siis ei osanud oma tööd õigesti korraldada. Aga täna olen end juba välja puhanud.
Lembit