Kõik viigid

Viimase vooru kiirviigid on ka Eesti klubide meistrivõistlustel varasematel aastatel probleemiks olnud, kui mängiti ringsüsteemis. Paar aastat tagasi jõuti mõnel laual viiki leppida juba enne, kui olin lõpetanud ringkäigu turniirisaalis veendumaks, et kõik kellad ikka käima hakkasid. Seepärast tuli Chesscafes kirjeldatud rootslaste Örebro - Rideby matś mulle väga tuttav ette. Tõsi küll, seal ei mängita matśe ilmselt ühes kohas, vaid väljasõitudega.

Treenerid olevat juba enne matśi läbirääkimisi pidanud ja läinud siis kohtunikult küsima, kas nad võivad matśi lõpetada 4 : 4. Mudugi oli kohtuniku kindel vastus olnud: ei! Kui matś lahti läks, olid 22 minutit hiljem juba kõik partiid viigis. Laual tehti 3 - 10 käiku. Üks konkureeriv klubi tõrjuti seetõttu tabelis allapoole. Tegemist oli nagu kõige ilmsema tehinguga. Sel moel on kõik võimalik. Aga kas nii ikkagi võib ja kas on mängijail viikileppimise suhtes täiesti vabad käed? Milles siis konkreetseid mängijaid ikkagi süüdistada.
Seepärast oli Chesscafest huvitav lugeda RC esimehe arvamust. Tema arust on väga raske tõestada, et tegemist oli kokkulepitud tulemusega ( kuigi seal vihjas sellele ju kaptenite matśieelne pöördumine kohtuniku poole). Art. 5.2c ütleb: Partii lõpeb viigiga kahe mängija vastastikusel kokkuleppel partii ajal. Tõsi küll, on olemas ka art. 12.1 Mängijad ei või ette võtta tegevusi, mis kahjustaksid malemängu mainet, aga selle rakendamist pole konkretiseeritud ja kohtunik ei saa siin toimida oma suva järgi.

Geurt leiab, et kohtunikul oli õigus, et ta ei fikseerinud 8 viiki enne matśi algust, sest nagu art. 5.2c ütleb, peavad need aset leidma partii ajal. Kui aga mingeid tõendeid pole, tuleb kohtunikul lihtsalt tulemusi aktsepteerida. Niisiis ära võta midagi ette ja pane lihtsalt tulemused kirja. Mis sest, et võistkond, kes sel moel kannatab, omab aluse protestiks, mis jääb aga tõenäoliselt rahuldamata.
Kord varem Geurt juba meenutas oma kogemust Hollandi meeskonna kaptenina 1983 EM Plovdivis. NSVL ja Ungari kaptenid olid käinud ühe laua juurest teise juurde ja öelnud, et tehtagu viigid. Vist ainult Romaniśin polevat nõustunud. Holland jäeti sel moel neljandaks, kaptenirollis Geurti pahameelel aga polnud mingeid tulemusi.
Kohtunik on sellistel juhtudel paratamatult jõuetu isegi siis, kui leiab, et peaks kuidagi teisiti toimima.

Ja veel hoopis teisest teemast. Üks koodeksi artiklitest, mis ka Chesscafe viimases veerus kommenteerimist leiab, on 13.7: Pealtvaatajad ja teiste partiide mängijad ei tohi kõnelda ega muul viisil partiisse sekkuda. Kui vaja, võib kohtunik süüdlased mängualalt eemaldada.
Artikli peamine mõte on välistada pealtvaatajate sekkumine partiisse. Kui nad märkavad mingeid määrusterikkumisi, olgu need siis kelladele seatud valed ajad, laual tehtud määrustevastane käik, vale algseis või seisma jäänud kell, võivad nad asjast informeerida ainult kohtunikku, mitte aga kõnelda sellest mängijatele. Samavõrd käib see artikkel ka võistkondade kaptenite kohta.
Kohtuniku jaoks võib see olla väga kasulik informatsioon, see aga ei tähenda, et ta peaks sellele tingimata kohe reageerima. Küllap ta peaks laua juurde minema, kontrollima, kas talle öeldu on õige ja siis otsustama, mida teha. Vaevalt on õige veerus toodud kreeklase arvamus, et kohtunik peaks vältima artikli kohest rakendamist ja tegema seda alles pärast noolekese langemist ning muidugi pole mõtet pealtvaatajat hoiatada, et ta enam nii ei teeks.
Lembit