Taas veidi 10.2-st

Meil Eestis on järjest enam üle mindud elektroonilistele kelladele ja seetõttu ka sellistele ajakontrollidele, kus iga käiguga lisandub teatud hulk sekundeid. Sel juhul aga kurikuulus artikkel 10.2 ei kehti. Seetõttu on ka arvatavasti jäädavalt kadunud need teravad vaidlused, mis meil arenesid selle artikli praktilise rakendamise üle aastat 6 tagasi. Mitmel pool välismaal näib selles suhtes tehnika areng olnud aeglasem. Seepärast on viimastel nädalatel art. 10.2 üle käinud vaidlused mõlemal peamisel Saksa maleleheküljel.

Üks juhtum sealt. A taotleb selle reegli alusel viiki ja seiskab mõlemad kellad. Viigitaotlus tähendab ühtlasi samaaegset viigipakkumist. Viigipakkumiseks on art. 9.1a järgi õige hetk aga pärast oma käigu tegemist malelaual ning enne oma kella seiskamist ja vastasmängija kella käivitamist. Antud juhul pole aga A käiku teinud. Kas võib B seepärast nõuda A-lt käigu tegemist, et otsustada, kas viik vastu võtta või mitte või peab ta seda tegema ilma A käiguta?

Sakslaste arvamustevahetust jälgides tundus, et enamus pooldas toimimist sellisel moel: Kohtunik peaks vastasmängijalt kõigepealt küsima, kas viigiga ollakse nõus. Kui jah, siis on partii kohe läbi, ilma et kohtunik peaks hakkama taotluse õigsust kontrollima. Kui ei, siis asutakse taotlust läbi vaatama. Kui vastasmängija hoidub oma arvamuse ütlemisest, siis kontrollitakse taotlust, kusjuures viigipakkumine jääb endiselt jõusse.
Kui taotluse kontrollimise tulemusel kohtunik selle tagasi lükkab või lükkab ta otsustamise edasi, on viigi vastuvõtmiseks võimlus veel pärast taotlenu käigu tegemist laual. Tegemist on nagu mitteõigeaegselt tehtud viigipakkumisega, mille kohta art. 9.1a ütleb aga: Mängu kestel ükskõik millisel muul ajal tehtud ettepanek on siiski kehtiv, kuid tuleb arvestada artiklit 12.6 (vastasmängija häirimine). Kella uus käivitamine pole selles suhtes oluline.

Teisel lehel on toodud järgmine näide. Meestel reitinguga umbes 1950 on lauale tekkinud selline seis:
Valged: Kg2, Of4, Ef2 ja h3 (4). Mustad: Kd5, Lb1 (2).
Selles seisus on mustal jäänud vaid viimane sekund ja ta taotleb viiki. Seni oli ta ilmselt lootnud võita. Kui kohtunik laseb edasi mängida, kaotab must ajaga. Ajapuudusel ei saa ta enam näidata, kuidas ta viigi teeb või tegelikult ehk hoopis võidab. Kohtunik võib siin ehk taotluse rahuldada, sest valge võidukatsed oleksid lootusetud. Arvati, et probleem võiks tekkida siis, kui etturid oleksid jõudnud juba 5. ja 6. reale. Tegelikult olid mehed selles partiis juba enne kohtuniku otsust jõudnud viiki leppida.

Oli aga neidki arutlejaid, kes oleksid taotluse tagasi või selle üle otsustamise edasi lükanud. 1 sekundi jaoks pidasid nad seisu liiga keeruliseks ja nad oleksid tahtnud vähemalt 3 käiku näha. Veelkordne kinnitus soovitusele, et viigitaotlust ei tohi jätta viimastele sekunditele.
Ühes oma artiklis olen kirjeldanud vaidlust oma viimasel RC koosolekul Dohas, kas kohtunik peaks rahuldama lipuga viigitaotleja nõude seisus K + L - K + O + E, Peamisteks oponentideks olid tookord Markkula ja Gijssen. Markkula arvates pidi seis olema viik, Gijssen aga ütles, et lipu võib ette panna ja seepärast tuleks lasta edasi mängida. Geurt ütles tookord: "Nii kaua, kui kohtuniku arvates on veel mingi eksimisvõimalus, ei tohi viiki fikseerida."

Viimase koodeksiprojekti arutamisel oli pikka aega ju õhus küsimus, kas ei võiks viiki taotleda ainult siis, kui taotluse esitamise hetkel on aega veel vähemalt 1 minut, nii et jõuab parasjagu käike teha. Ettepanek lükati küll tagasi.
Malekohtunik on kirjutanud (20.IX 2007 Viik artikli 10.2 järgi): kohe võib viigiks lugeda ilmselt neid seise, kus vastasel ei ole võimalik võita ühegi määrustepäraste käikude seeriaga. Näiteks lipp ratsu vastu, lipp oda vastu... Aga sakslastel on laual veel ka etturid ja see on hoopis teine asi.
Lembit