Partiiprotokollidest

Chesscafe viimases veerus vastatakse ka paarile küsimusele, mis seoses partiide üleskirjutamisega.
Art. 12.3 ütleb: Partiiprotokolli võib kasutada ainult käikude, kellaaegade, viigipakkumiste ja mingi taotlusega seotud asjaolude ja muude asjakohaste andmete ülesmärkimiseks.
Täit selgust sellest artiklist siiski ei saa. Võtame näiteks viigitaotlused seisu kolmekordse kordumise alusel. Kui kordused leiavad laual aset üksteise järel, siis on asi nii mängijatele kui kohtunikele selge. Kui aga vahele jääb kümmekond käiku ja kordumisele viivad käigudki on erinevad, siis on asi juba segasem. Seepärast on kasulik, kui protokollis kordumiskohad ära märkida. Ühele hollandlasele oli aga jäänud arusaamatuks, kas artikkel kõneleb vaid nendest taotlustest, mis juba esitatud, või ka nendest, mida võib ehk esitada alles kunagi edaspidi, see tähendab, kas võiks ära märkida 1. ja 2. korduse, kui 3. veel silmapiirilgi pole.
Nüüd on siis olemas RC esimehe seisukoht: mainitud artiklis pole kuidagiviisi määratletud, millises partiiosas võib protokolli märkusi lisada. Järelikult on mõeldud kogu partiid ja see tähendab, et kui sama seis uuesti lauale ilmub, võib selle protokollis rahumeeli ära märkida.

Teine hollandlane ei saanud aru, kuidas ikkagi peaks ajapuuduses toimima. Ajakontroll nägi neil ette 30 lisasekundit iga käiguga, nii et partii üleskirjutamist pooleli jätta ei tohtinud.
Ega olnud Geurtilgi siin muud teha, kui lahti seletada seda, mis ariklis 8.1 kirjas. Muuseas seisab seal: Mängija võib soovi korral vastata vastasmängija käigule enne, kui ta selle üles kirjutab. Oma eelmise käigu peab ta üles kirjutama enne, kui teeb järgmise.
Nii et kui te kohe vastase käiku üles ei kirjutanud ja tegite vastukäigu, siis on nüüd vaja need kaks käiku koos üles kirjutada. Uut käiku juba kirjutamata teha ei saa. Kui vastasmängija kirjutamiskorrast kinni ei pea, pole mõtet seda talle ütelda, nii nagu üldse võib teise mängija poole partii ajal pöörduda vaid erandjuhtudel (näiteks viigipakkumisel). Muidu võidakse asja tõlgendada vastase segamisena ja vaevalt on mõtet laua taga vaidlema hakata. Nii nagu teistelgi koodeksi rikkumise juhtudel, on siingi otstarbekas kutsuda kohtunik. Tema töö on sundida vastast reeglitest kinni pidama.
Lembit