teisipäev, 5. mai 2009

Kolleegide probleeme

Ühel Saksa lehel on viimasel kuul arutatud juhtumit Ramada Cupilt Magdeburgis, kus ühes vähemetturiga, kuid ilmselt viigilises vakrilõppmängus jättis korduvalt partii üleskirjutamise hooletusse. Kui kohtunik oli teda juba 3 korda manitsenud ja see ikkagi ei mõjunud, fikseeriti kaotus. Oli see liiga karm karistus ja oleks mängija kaotamiseks pidanud veel milleski eksima?
Ilmselt mitte. Partii üleskirjutamine on koodeksiga ette nähtud. Art. 12.8 järgi aga mängijat, kes pidevalt keeldub malekoodeksist kinnipidamisest, tuleb karistada partii kaotusega. Vastane saab muidugi võidupunkti, nagu alati, kui matistamismaterjal laual on.
Otsus oli karm küll, aga küllap kohtunik teadis, mida tegi. Üks arutleja leidis isegi, et kui kohtunikul oleks kaotuse määramiseks vaja veel mingeid täiendavaid põhjusi, siis peaks ta oma kohtunikutunnistuse küll kohe ära andma, sest ükski mängija teda ei respekteeriks. Juhul, kui mängijal oli mingi kirjutamist takistav puue, oleks kohtunik pidanud selle välja selgitama ja sobiva lahenduse leidma.

Sellel turniiril mängiti muide ajakontrolliga, mis andis mängijale iga käiguga 30 sekundit juurde. Seepärast tehti ettepanek vähendada lisasekundite arv 15-le või 20-le, sest siis pole vaja kirjutada, aga partiiprotokollita ei saa taotleda viiki seisu 3-kordse kordumise ega 50 käigu reegli alusel. Kindlasti oleks see tõsine karistus. Toetajaid sel mõttel oli, oli aga neidki, kes väitsid, et kõik kellad ei luba kummalegi kellapoolele erinevaid lisasekundeid seada.
Tundub siiski, et lisasekundite kärpimine pole lahendus. Kõigepealt pole seda karistusmoodust artiklis 13.4 toodud loetelus. Karistus peaks olema reageeringuks partiis asetleidnud eksimustele ja kompensatsiooniks vastaspoolele. Partii jätkamisel pärast karistust tuleb lähtuda sellest, et mõlemad pooled peavad nüüd reeglitest kinni. Seetõttu ei tohiks karistus mõjutada partii edasist käiku.

USA MF leheküljel on aga viimasel nädalal olnud kümneid sõnavõtte teemal, kas ikka matt lõpetab partii või mitte. Milles küsimus? Teame ju kõik artiklit 5.1a: Partii on võitnud mängija, kes andis vastasmängija kuningale määrustepärase käiguga mati. Sellega on partii kohe lõppenud. USA reeglite art. 13A pole sellest põrmugi erinev.
Kui mõni mängija seda taotleb või kui me lihtsalt ise märkame, et kusagil matt on, siis me selle ka fikseerime. Selgub aga, et nende suurel noortevõistlusel National Scholastic oli kohtunikul keelatud partii võidetuks lugeda, seda ka vastava taotluse korral. Kui kohtunik laua juurde kutsuti, pidi ta ütlema, et tal pole lubatud seda kinnitada. Kohtunik võivat ju eksida ja siis tekkivat probleemid (!?).

Ma ei usu põrmugi, et isegi massilisel turniiril, kus kohtunikul tööd küllaga, ei suudaks keegi meie kolleegidest kindlaks teha, kas laual on matt või mitte. Küll võib sellisele võistlusele sattuda poisse või tüdrukuid, kellel asi veel päris selge pole (aga ehk võiks ka neile vähemalt mati enne päris selgeks teha, kui laps suurele võistlusele tuua). Niisiis on ameeriklaste lehel praegu pikki arutlusi selle üle, kuidas ikkagi partii õige tulemus kätte saada ja kuidas peaks kohtunik seda mängijatelt küsima, nii et seda ei saaks tõlgendada ühele poolele etteütlemisena. USA reeglid ütlevad muide, et kohtunik peab vastama ka küsimustele reeglite kohta. Igatahes leiti, et kui üks ütleb, et pani vastasmängija kuningale mati, siis ei tohi kohtunik teiselt poolelt küsida: "Oled sa nõus, et see on matt?", vaid "Kas sa alistud?".

Tegin endale rohkesti väljakirjutusi, aga vaevalt on asjale siinkohal mõtet rohkem tähelepanu pöörata. Keda ameeriklaste mõttevahetus huvitab, leiab selle nende lehelt ise. On muidugi reegleid, millega ka kõik meie lapsed päris kursis pole, aga matiseisu äratundmisega on mul küll ainult vaid väga harva tegemist olnud. Et asi veel parem oleks, jääb meie treeneritele loota.

Alles pool aastat tagasi vahetasime kirju Miroslav Filipiga seoses tema 80. sünnipäevaga (vt. kommentaarid 24.X ja 30.X). Tippmängija, kes mänginud 12 maleolümpial järjest ja võitnud kunagistest maailmameistritest nii Euwet, Smõslovi kui Tali ning praktilisest malest loobumise järel saanud üheks tippkohtunikest, keda vajati 6 järjestikusel MM-võistlusel. Temaga oli väga meeldiv koos töötada. Mulle näis, et kuigi meie maletundmise tase oli ju sootuks erinev, oli meie tegutsemislaadis palju ühist. Igatahes säilitasime põgusad kirjalikud kontaktid ka 28 aastat pärast Gaprindaśvili - Aleksandria matśi. Kurb teade Prahast ütleb, et dr. Miroslav Filip lahkus elavate seast 27. aprillil. Puhka rahus, lugupeetud kolleeg!
Lembit

Kommentaare ei ole: