Veel nulltolerantsist

Hiina meistrivõistlustel juhtunu (vt. minu 11. VI Vaja ülimat täpsust) on ärgitanud asjahuvilisi mõnedel veebilehtedel (chessbase, ecforum) elavalt sõna võtma. Hoiak hilinemist täielikult keelava koodeksiartikli suhtes näib üldiselt olevat üsna negatiivne.
Aga milline see artikkel ikkagi on? Kuivõrd ametlikult uus koodeks veel ei kehti, siis hoiduvad nii FIDE kui ka liikmesföderatsioonid selle nähtavale kohale ülesriputamisest. Seetõttu on artiklist 6.6a läinud käibele kaks varianti.

6.6a: Iga mängija, kes ilmub malelaua juurde pärast mänguaja algust, kaotab partii, (kui kohtunik ei otsusta teisiti). Seega on lubatud puudumisaeg 0 minutit. Võistluse reeglid võivad ette näha teistsuguse puudumisaja.
Selline oli FIDE presidendinõukogus tõepoolest RC poolt väljapakutud variant. Läbi see aga ei läinud ja võitis Iljumźinovi tekst, kus sulgudes olev lauseosa puudub (vt. ka minu 12. VI FIDE juhid Istanbulis, 13. III Uuest koodeksist). Nii et seda koodeksis pole ja kohtunikul ei ole hilinemise suhtes midagi öelda.
Aga võib-olla ei pidanudki kohtunik selle artikli järgi tõepoolest nulli panema? Ehk oleks võinud arvesse võtta, et neiu oli juba enne mänguaja algust oma laua juurde jõudnud ja isegi partiiprotokolli täitnud?


RC sekretäri, minu vana hea tuttava Stewart Reubeni arvates on nulltolerantsi rakendamine praktiliselt võimalik vaid siis, kui kohtuniku hoole all on mitte üle 5 laua ja kui ta ise kõigil neil kellad käigustab. Kuigi ega asja kohtunikust sõltuma panemine pole tema arvates parem: mängija teab, et koodeksi järgi peaks ta võitma, kohtunik aga leiab, et üheminutiseks hilinemiseks oli kaalukas põhjus, näiteks päästis mängija kusagil FIDE presidendi elu. Tema arust pole ei FIDE ega ka rahvusliku föderatsiooni asi, kuidas peaks erinevates tingimustes mängima. Nulltolerantsile minek vähendavat reitinguturniiril mängijate arvu 10 - 20 %. On teisigi mehi, kes leiavad, et sel moel tahab FIDE amatöörmalele üldse lõppu teha.

Igas turniirijuhendis peaks kirjutama, milline on sellel turniiril lubatud hilinemisaeg. Sellest ei tarvitse aga palju abi olla, sest juhendeid ei loeta sageli hoolikalt läbi ning koodeksist või mujalt võib saada hoopis teistsugust infot. Ka kellad ei tarvitse ühesugust aega näidata. Kellegi kellal võib olla alles 19.29, teisel aga juba 19.31.
Hea olevat selline kord nendele, kes on valmis raha eest partiid kaotama. Näitena on siin toodud Matulovići punktiloovutus Taimanovile Palma tsoonidevahelise turniiri viimases voorus 1970. Ma polnud varem vist sellest küll midagi kuulnud, tollesama jugoslaavlasega oli mul aga parasjagu tegemist oma esimesel välisturniiril kaks aastat hiljem. Enam pole vaja mõelda, kuidas kaotada ja sellele aega raisata. Pealegi ei lange ka reiting, sest mängimata partiid reitinguarvestusse ei lähe. Hilineja vastastelt võib aga hilinemine võtta võimaluse mingi normi täitmiseks, kui partiide arv täis ei tule.

Mida siis nüüd teha? Eks tuleb olukorraga kohaneda. Mõned inglased on soovitanud jätta seal kehtima senine tunnine hilinemisaeg, kui kohalikud korraldajad seda ei muuda. On aga teada, et juulis Briti Ühenduse turniiril kasutatakse igal juhul nulltolerantsi. On soovitatud määrata voorude algusajad harjunuga võrreldes veidi hilisemad, näiteks mitte 14.00, vaid 14.05, mitte 18.00, vaid 18.05. Ehk siis ikka kohale jõutakse. On ettepanekuid karistada hilinejaid topeltajaga, see tähendab, et 10-minutisel kaotab mängija 20 minutit. On pakutud ka auhindade kallale minekut.
Üks probleem on inglastel veel. Oma śveitsi süsteemis turniiridel on nad harjunud, et kui kellelegi teatud aja jooksul vastasmängijat ei tule, korraldatakse nende jaoks uus paarimine. Terve tund on mõttetu sel juhul oodata lasta. Kui paarida uuesti aga 30 minuti pärast, siis võib ühetunnise hilinemisaja puhul mängija ikka veel tulla. Seepärast on pakutud, et 30-60 minutit hilinejad saaksid mänguta pool punkti. Aga FIDE sellist ümberpaarimist teatavasti ei poolda.
Lembit