Ehk saab selgeks?

Lained, mis kerkisid seoses Irina Krushi ja Anna Zatonskihhi partiiga USA naiste meistrivõistlustel, ei taha ikka vaibuda. Meenutan, et põhjalikumalt oli tiitli otsustanud äkksurmapartiist juttu minu 2.VI Saatuslik armageddon ja 15.VI Veel armageddonist. Eelkõige käib arutlus selle ümber, millal ikkagi tohib malendiga käia ja kella vajutada. Nii ka Geurti viimases veerus. Ootuspäraselt on tema peamiseks küsitlejaks sedapuhku üks ameeriklane. Ma ei usu, et arutletav teema nii väga keeruline on, seda lihtsalt püütakse keeruliseks ajada pelgalt vaidlemisrõõmust.

Aga otsustage ise. On see mängija B poolt vaadates määrustepärane?
- mängija A tõstab oma malendi
- mängija B tõstab oma malendi
- mängija A laseb oma malendi käest lahti
- mängija B laseb oma malendi käest lahti
Kas B võib asuda oma käigu kallale enne, kui pole selge, kuhu A tahab oma käiguga välja jõuda?
Ja kui see on määrustevastane, siis milline peaks olema karistus?
Ikka ja jälle tuleb seletada, mis on käigu tegemine (= malendi viimine teisele väljale ja tema käest vabastamine) ning sooritamine (= käigu tegemine, oma kella seiskamine ja vastase oma käivitamine). Niipea kui üks mängija on oma käigu teinud, võib vastane teha enda oma ja esimene kella vajutada.
Järelikult toimib mängija B antud juhul ebakorrektselt. Mängija võib alustada oma käiku alles siis, kui teine pool on oma käigu teinud. Karistuse määrab kohtunik.

Aga selline sündmuste areng?
- mängija X käib oma malendiga,
- mängija Y käib oma malendiga
- mängija X vajutab kella (sest mängija peab ju saama oma kella vajutada)
- mängija Y vajutab kella
Loomulikult on siin kõik õige.
Ameeriklane on isegi välja mõelnud stsenaariumi, kuidas reeglitega manipuleerides vastasmängija huve kahjustada:
- mängija X käib oma malendiga
- mängija Y käib oma malendiga
- mängija X ootab, kuni Y laua tagant tõuseb
- mängija Y lahkubki laua tagant, minnes tualetti või niisama jalutama
- mängija X vajutab nüüd kella, sest tal on selleks ju õigus. Kuigi on X kord käia, käib Y kell. Kui Y laua juurde tagasi tuleb, võib tekkida segadus. Siit siis taotlus, et kella tuleks vajutada kohe pärast käigu tegemist.
Geurt ei näe X tegevuses midagi määrustevastast. Kui Y reegleid teab, teab ta ka seda, et X-l on ikka veel õigus kella vajutada. Y-l on ju samasugused tegevusvõimalused olemas.
Vaevalt et on vaja reeglit, mis kohustaks käigu teinud maletajat kohe kella vajutama. Ja mis üldse on ebamäärane "kohe"? Olevat ettepanekuid üldse see sõna koodeksist eemaldada. Sirvisin koodeksit. Kõige rohkem on seda kasutatud artiklis 5 (Partii lõpp), aga ka artiklites 6 (Malekell) ja 8 (Käikude üleskirjutamine). Nii et oodakem Dresdenit.

Omakorda püüab asju segasemaks muuta GM John Nunn. Seda on ta varemgi korduvalt teinud. Meenuvad ajad, kui veel RC töös osalesin ja Nunn vahel ka sinna sattus.
Nüüd leiab ta, et käigu tegemine enne vastase kellavajutust peaks olema määrustevastane ning see, et mõlemad võivad käia korraga, on perversne.
Näites on vähe nuppe laual. Valged: Kf6, Va1 (2). Mustad: Kg8 (1). Aga ega see asja palju selgemaks tee, suurmeistri mõttekäiku on lihtsurelikul ikka raske jälgida.
Valge käib siin Va8+ ja enne kui must oma kuningat puudutab, viib ta Vb8 ilma kella puudutamata. Must mängib Kh7, vajutab kella ja siis vajutavad valged ilma malendeid puudutamata ka. Nunn kõneleb kaosest, mis võivat tekkida siis, kui must teeb käigu, mis muudab valge varasema käigu määrustevastaseks, aga ka siis, kui pakutakse viiki või esitatakse taotlusi seisukorduste fikseerimiseks.
Hoopis lihtsam on lugeda valge tegevus (alustada käiku enne, kui vastasmängija on käigu lõpetanud) määrustevastaseks ja pidada ikka meeles artiklit 1.1 ... Mängija on käigul, kui tema vastasmängija käik on tehtud.
Lembit