Välgust meil ja mujal

Polnud juba aastakümneid Tartus kohtunikuna tegutsenud (siiski - paar aastat tagasi olid üliõpilasmängud). Nüüd vähekeseks õnnestus. Kunagise hea tuttava Valter Heueri 80. sünniaastapäeva välkturniir kirjanike majas. Tervelt 25 osavõtjat. Hiljem selgus küll, et seda on ühe turniiri jaoks liiga palju, sest mikrobussiga tulnud tallinlased (ja kohtunikud ka) pidid neli vooru enne lõppu tagasi sõitma, sest buss ei saanud viit tundi oodata. Aga usun, et asi õnnestus, sest kokkutulnute jaoks oli mäng tähtsam iga hinna eest hangitavast kõrgemast kohast turniiritabelis. Igatahes mingeid vaidlusi ega proteste mul kogeda ei tulnud.
Koosseis oli küllalt kirju, mis oleks ilmselt tinginud vajaduse turniirieelseks reeglite selgitamiseks. Usun, et turniiri jooksul said kõik aru sellest, et rohkem kui ükski teine maleliik on välk ainult kahe mehe mäng ning kohtunik hoidub asjadesse sekkumast, isegi kui ta juhtub parajasti selle partii sündmusi tähelepanelikult jälgima. Õnneks hoidusid sellest pealtvaatajad ka.
Kohtunik ei ütle, kui mängija jätab kuninga tulle või teeb mingi muu määrustevastase käigu, kõnelemata lihtsalt malendi puudutamisest (Gijssen on isegi leidnud, et isegi mati puhul ei peaks sekkuma - siin on mul küll teistsugune arvamus). Ja kui keegi mängis kahe käega, rääkisin sellest mõlemale mängijale alles pärast partii lõppu. Ka kella korraliku käigu jälgimine partii ajal on mängijate endi asi, samuti ajaületuse fikseerimine. Oligi vist tavapärasest rohkem juhtumeid, kus aeg üle läks ja üsnagi palju neid, kus seda märgati alles mitu käiku hiljem. Aga kohtunik ei või välkmales mingil moel mängu sekkuda, kui mängijad pole teda selleks palunud.

Aga mingem siis jälle sakslaste juhtumite juurde (seekord siis valik 3), sedapuhku on siingi jutt välgust. Kõik need on aga seotud etturi muundamisega, kui teist malendit käepärast pole.
1. (5/2008) Valged viivad oma etturi viimasele reale ja vajutavad kella. Vastane seiskab kella ja taotleb võitu. Tegemist olnud määrustevastase käiguga, sest etturit ei muudetud teiseks malendiks.
Olen oma seisukohta aastatega muutnud. 2004 kirjutasin tekstis Mõnda välkmale reeglitest: Kui mängija viib etturi muundumisväljale ja käigustab vastase kella, jättes etturi lauale, võivad vastane või kohtunik seisata kella, kuni ettur asendatakse teise malendiga.
11.III Pange kell seisma tõin aga analoogilise juhtumi Batumist. See, et vastane laskis lipu peale panna, oli ilmselt ebaprofessionaalsus (või lihtsalt viisakus?). Tuli seisata kell ja kutsuda kohtunik. Nii oleks ilmselt tulnud võidupunkt. Lõpetamata käik pole määrustevastasest kuigivõrd parem. Kahtlemata on nii lihtsam toimida. Hoolitsegu mängijad ise, et nende käik oleks korralikult tehtud. Ettur asendatagu teise malendiga enne kellavajutust. Kõigile sakslaste juhtumitele peaksime vist lähenema ühesuguse mõõdupuuga.

2. (19/2008) Valgel on veel tubli minut aega, mustal vaid 40 sekundit. Valge on käigul ja viib oma etturi c7-c8, öeldes valjusti "Lipp!" Kuivõrd aga lippu haardeulatuses pole, jääb lauale ettur. Valge vajutab kella. Mustad seiskavad kella, kutsuvad kohtuniku ning taotlevad määrustevastase käigu fikseerimist ja oma võitu.
Küllap peaks kohtunik siingi rahuldama musta taotluse ja andma talle võidu. Käik tuleb korralikult lõpuni teha.

3. (32/2008) Pinge turniiril on kõrge. Veidi enne noolekese langemist muundab must etturi. Lippu läheduses pole. Võtab siis juba löödud vankri, keerab selle ümber, nimetab selle lipuks ja vajutab kella. Võiduseis. Valge ei ütle midagi ja mängib edasi. Kui must mõni käik hiljem sellega diagonaalselt käib, seiskab valge kellad ja teatab määrustevastasest käigust. Siis lähevad mõlemad tülli ja kutsuvad kohtuniku.
Ümberpööratud vanker pole lipp ega saa lipu moodi käia. Käik oli seetõttu määrustevastane ja toob kaotuse.

4. (12/2008) Mõlemad noolekesed kukkumas. Valge lipustab etturi, paneb aga kiirustades muundumisväljale musta lipu, vajutab kella ja kavatseb järgmisel käigul matti. Siis märkab must just lauale pandud lippu, lööb sellega valge viimase malendi ja vajutab kella. Valge märkab oma viga muundamisel, on algul muidugi śokeeritud, siis aga taotleb musta määrustevastasuse fikseerimist. Hetkel, kui ta tahab kella seisata, kukub tal nooleke. Must näeb seda, osutab kellale ja ütleb: "Aeg!"
Arvan, et annaksin siin õiguse mustale. Valge tegi ju esimesena määrustevastase käigu, muutes oma etturi musta lipuks. Must käib seetõttu laual olnud lipuga. Pealegi on valge aeg ka üle.
Lembit