Sakslaste juhtumeid

Saksa Maleliit kogub ja avaldab õppe-eesmärgil juhtumeid, mis on esinenud mitmesugustel sealsetel turniiridel (miks ei võiks seda ka meie kohtunikekogu teha?). Viimase poolteise aastaga on neid avaldatud üle 70. Ehk pakub mõni neist meilegi mõtlemisainet.
Meie tingimused on küll mõneti erinevad. Tundub, et elektroonilised kellad on neil märksa vähem levinud kui meil, sest sakslaste tüüpiliseks ajakontrolliks on ikka veel 2 tundi 40 käigule ja 1 tund lõpuni, kohalikel võistlustel ei lisandu aga vist peaaegu kusagil iga käiguga sekundeid. Võistkonnavõistlusi on palju, aga need toimuvad tavaliselt üksikute väljasõidumatśidena ning seetõttu on väga tähtsad võistlusteks loodavad tingimused, võistkondade koosseisude esitamine ja kellegi saabumisaeg. Ees näime olevat ka kohtunikekaadri poolest, sest ametliku kohtuniku asemel peab võistlust sageli juhtima üks mängijatest. Küsimustest valiku tegemisel tuleb seda arvesse võtta.
Ja veel - vahel on öeldud, vahel mitte, millise otsuse kohtunikud kohapeal tegid, kusagil pole aga kirjas, kuidas oleks pidanud toimima. Seetõttu piirdun siinkohal iga juhtumi juures vaid mõnede oma subjektiivsete märkuste ja koodeksiviidetega. Mõningaid asju arutasin täna koos Aarega, aga ega kõiges päris ühistele seisukohtadele jõudnudki. Selliste ebastandardsete juhtumite puhul on see paratamatu. Liiati on väga raske mõne lause põhjal ette kujutada konkreetset võistlusolukorda. Võimalik, et kohapeal oleksin toiminud hoopis teisiti.
Aga mingem nüüd konkreetsemaks.

1. (2/2008) Ühe partii lõpul oli laual seis Valged: Kg1, Ee7, f2 ja g3. Mustad: Kh8, Eg7 ja h7. Valge käis e7-e8 ja ütles "Lipp!" (ei tea, kas "Matt!" ka). Lippu ta aga peale ei pannud (ju siis polnud käepärast) ja väljale e8 jäi ettur. Sel hetkel, kui ta etturi käest lahti laskis, kukkus valge kellal nooleke.
Siin ei tohiks vist vaidlusi olla. Etturikäik jäi lõpetamata, niisiis on aeg lihtsalt üle ja partii kaotatud. Kui üks lipp juba malelaual oli, siis oleks võinud teise hankimise ajaks malekella seisma panna ja kohtunikule oma soovist märku anda.

2. (26/2008) Teises partiis on lõppfaasi viimased käigud kulgenud vastastikuses ajapuuduses. Siis käib valge etturiga a6-a8 ja lipustab selle. Must lööb seejärel a8-le ratsuga, valge odaga. Mõned käigud hiljem annab valge päris määrustepäraselt mati. Seekord on kohtunik laua juures ja näeb kõike. Kas ta oleks pidanud a6-a8 puhul sekkuma?
Kindlasti oleks pidanud, sest tegemist polnud ju ei kiir- ega välkmalega. Selleks ju kohtunik laua juures ongi, et kõik toimuks vastavalt määrustele. Selle partii tulemus jääbki kohtuniku südametunnistusele. Matiga partii lõppes ja määrustevastast käiku saab vaidlustada ainult partii ajal.

3. (15/2008) Järjekordne Verbandsliga (seltsiliiga) matś. Ühe laua peale mahuvad kõrvuti mängima 3. ja 4. laua mängijad. Äkki algab suur lärm. G meeskonna 3. laud leiab, et tema vastane H meeskonnast on teinud käigu, malendi käest juba lahti lasknud ja siis kella vajutamata selle jälle vanale kohale tagasi pannud. Vastane eitab kõike seda ja tahab käia teise malendiga. 4. laua mängijad räägivad erinevalt: G oma kinnitab meeskonnakaaslase juttu, H oma ei märganud muidugi midagi. Kohtunik asja ei näinud, rohkem tunnistajaid polnud. Kommentaarina on lisatud, et mängija H3 kuulsus pole ka varem olnud kõige parem, aga ametlikult pole ta kunagi vahele jäänud.
Tõenäoliselt ei jäänud ta ka seekord ametlikult vahele. Kui kohtunik kedagi karistab, siis peab ta olema täiesti kindel, et süütegu tõesti toimus. On muidugi halb, kui keegi teenimatult karistusest pääseb, aga see on ometi parem kui karistada võib-olla olematu süüteo eest. Nii et kuigi on üsna tõenäoline, et H3 millegi taolisega seal hakkama sai (või kasvõi malendi puudutamisega) , siis olukorras, kus tõendid ja väited on 1:1 (või 2:2), on ilmselt targem sanktsioonidest hoiduda, laud aga tähelepanelikuma jälgimise alla võtta.
Lembit