reede, 25. juuli 2008

Kuidas toimida?

Vaatame täna prantslaste viimase kohtunike põhieksami teise osa küsimusi. Siin peab kohtunik ette kujutama, et tegutseb parajasti mingil tavamaleturniiril, kus mängijail on esimese 40 käigu jaoks mõtlemisaega 2 tundi, seejärel aga ülejäänud käikudeks 1 tund. Nii et piisavalt palju. Tavaliselt on küsimuste avaldamisel kohtunikelehes ära toodud ka soovitud vastused, seekord mitte. Lisan seetõttu siis ise mõne omapoolse mõtte.


1. Voor algab. Ühel laual teevad mängijad oma avakäigud 1. e4 e5. Siis tulevad nad aga teie juurde, sest on nüüd märganud, et must kuningas paikneb d8, must lipp aga e8. Mida teete?
Malendite algseis polnud õige. Koodeksi art. 7.1a ütleb: Kui partii ajal leitakse, et malendite algseis polnud õige, tuleb partii tühistada ja mängida uus. Niisiis lükkate etturid algseisu tagasi, vahetate musta kuninga ja lipu asukoha ära ning lasete partiid uuesti alustada. Kell peaks ilmselt ka alustama algasendist.


2. Mängitud on juba 2 tundi. Käigul on valged. Aga selle asemel, et oma 20. käiku teha, panevad nad kella pausinupu asemel seisma ja pöörduvad teie poole. Valgete arvates on vastasmängija teinud 15. käigul määrustevastase käigu. Kuidas toimite selles olukorras?
Mis parata, tuleb kontrollida. Lähtute koodeksi artiklist 7.4a. Võtate siis teise laua ja lasete seal partii uuesti läbi mängida. Kui leiate, et 15. käigul oli tõepoolest määrustevastane käik, siis tuleb selleaegsest seisust uuesti alustada. Määrustevastase käigu asemel tehakse nüüd määrustepärane. Asendava käigu leidmisel tuleb arvestada "puudutatud - käidud" reegleid (art. 4.3). Kellanäitude korrigeerimisel võite toimida oma äranägemise järgi (art. 6.14). Kui mingit muud mõjutavat asjaolu pole, võiks kulutatud mõtlemisaega vähendada proportsionaalselt sellega, mida kellad parajasti näitavad. Siis panete partii uuesti mängu.


3. Neljanda mängutunni lõpul on tegemist juba põrguliku ajapuudusega. Üks mängija teeb oma 40. käigu. Kui ta kella vajutab, kukub tema nooleke. Vastasmängija taotleb võitu, sest tema partner on aja ületanud. Olete parajasti ametis teise laua juures, kui teid sinna kutsutakse. Lähete muidugi esimesel võimalusel. Kirjeldage oma sekkumist.
Vaatate kella ja kontrollite tehtud käikude arvu. Kui ajaületaja ei vaidle vastu, et tegemist oli kontrollkäiguga, on asi lihtne, muidu peate käikude arvus ise selgusele jõudma.
Art. 6.9: Nooleke loetakse langenuks, kui kohtunik teeb selle kindlaks või kui emb-kumb mängijatest on esitanud selle kohta põhjendatud taotluse.
Art. 6.8a: Tema käiku ei loeta sooritatuks, kuni ta pole oma kella seisanud, välja arvatud siis, kui tehtud käik lõpetab partii.
Art. 6.10: Välja arvatud juhul, kui rakendub art. 5.1 või üks artiklitest 5.2a, b ja c, on partii kaotanud see mängija, kes pole sooritanud ettenähtud aja jooksul nõutavat arvu käike.
Niisiis, kui laual pole just mati- või patiseisu või pole kõiki vastase malendeid ära löödud, fikseerite ajaületajale kaotuse. Loodetavasti suudate oma otsuse mängijale selgeks teha lihtsamalt kui mina GM Matulovićile 1972 Forssa tsooniturniiri avavoorus.


4. Kuuenda mängutunni lõpul jälgite koos hulga pealtvaatajatega suurt ajapuudust partiis, kus üksik kuningas võitleb kahe ratsu vastu. Must mängib Rg5-f3+, ütleb "tuli!" ja vajutab kella. Laual on nüüd seis: Valged: Kh2 (1). Mustad: Kf2, Re2 ja f3 (3).
Valgetega mängib poiss, kelle isa on väga närviline ja pöördub valjuhäälselt teie poole, kinnitades, et olukord on naeruväärne, kuna hea kohtunik oleks selle partii juba ammu lõpetanud, ning nõuab, et katkestaksite partii otsekohe ja loeksite selle viigiks, kuna "kahe ratsuga ei saa matti forsseerida ega seisu võita". Sel hetkel kukub valgete nooleke ja mustad taotlevad ajavõitu. Kuidas toimiksite säärases olukorras ja mis on partii tulemus?
Arvatavasti ei lase te end poisi isa sekkumisest häirida. Aeg on üle ja see seis ei kuulu eelmise küsimuse vastuses toodud erandite hulka. Pealegi on antud seisus võimalus minna kuningaga nurka ja matt saada. Nii et tuleb valgetele kaotus panna.


5. Samal hetkel vajutab mõni laud eemal valgete juht oma viimastel allesjäänud sekunditel pausinupule, et teid kutsuda. Lähete nii kähku kui saate, olles eelmise intsidendi lahendanud. Mängija taotleb viiki, kuna tõestab, et vastasmängija ei saa normaalsete vahenditega võita. Kohtunikuna loete partii viigiks. Mustade juht küsib teilt väga viisakalt, kas sellele otsusele saab apelleerida ja palub seletada, kuidas seda teha. Mida vastate?
Viimastel sekunditel on niisugust otsust tavaliselt riskantne teha. Võib arvata, et seda seisu siiski ei saa normaalsete vahenditega võita ja teie otsus on seetõttu põhjendatud. Sel juhul jääb teil üle mängijale seletada vaid seda, et apellatsiooni esitamise võimalust pole, sest koodeksi art. 10.2d alusel on kohtuniku otsus seoses art. 10a, b, c lõplik.

Postimehes jäi silme ette erilehekülg pealkirjaga Soome eelistab olümpiamedalitele reegleid - tõsi küll hoopis teisest alast ja teisest maast. Spordireporter pühendas kogu oma loomingulise energia "jaburusele", mis viib Soomest Pekingisse Euroopa meistri asemel noorsportlase. Terve lehekülg tõestamaks, et reegleid tuleb ignoreerida. Ei. Reeglid on selleks, et neid täita. Neid ei saa meelevaldselt muuta. Soome Olümpiakomitee häda polnud minu arust mitte reeglitest kinnipidamises, vaid see, et nende kinnitamisel ei osatud sündmuste arengut ette näha. Nüüd polnud enam midagi teha.
Lembit

Kommentaare ei ole: