Erinevalt toimida ei tohiks

Hispaania kohtunike lehekülg ei toimi endiselt. Ühesugune vabandus püsib seal juba mitmendat kuud. Järelikult pole meie kohtunikel ka parima tahtmise korral seal talletatut lugeda, isegi kui seda hispaania keeles teha üritataks. Üheks rubriigiks oli seal varem Casos Arbitrales - Kohtunikutöö juhtumid, kus toodi mitmesuguseid näiteid võistlustel juhtunust, ilma et nende põhjal oleks mingeid kindlaid järeldusi tehtud. Pigem lõppesid need tavaliselt küsimärkidega ja andsid kohtunikele mõtlemisainet. Kuivõrd kirjutasin endale enamiku neist tekstidest ümber, siis võiks ehk ka meie veebis ajuti mõne neist juhtumeist reprodutseerida.

Üks näide, originaalpealkirjaga "Erinevad kriteeriumid". Mingil turniiril mängivad kaks mängijat reitingutega kusagil 1900 ja 2100 vahel. Valgel (A) on laual 2 ratsut ja 4 etturit, mustal (B) vanker. Kummalisel kombel nopib must enne ajakontrolli ära nii kõik etturid kui ka ühe ratsu. Loomulikult minetab valge seejuures kannatuse ja keskendumisvõime. Ainus väljapääs on viigipakkumine, mis aga loomulikult tagasi lükatakse.
Kui aega jäänud mustal 30 ja valgel 10 minutit, kutsub valge kohtuniku ning teeb talle väga emotsionaalselt selgeks, et see seis olevat kõigis raamatutes viik (madala reitinguga mängija kohta pidi siis olema tegemist hea maleliteratuuri tundmisega) ning võita olevat siin võimalik vaid ajaga. Loomulik, et partii endale tähelepanu tõmbas ja selle ümber vaidlus tekkis. Kuigi ma ei tea, millest kohtunik lähtus (artikli 10.2 järgi taotlemiseks polnud ju aeg kätte jõudnud), oli tema otsus: viik! Pahane mustki jäi lõpuks kohtuniku otsust uskuma ja loobus apellatsioonikomiteesse pöördumisest.

Järgmisel aastal käib sama turniir, tookord mustadega mänginu (B) on jälle kohal ja ka kohtunik on sama. Ainult vastane on uus. Ja seekord on meie tuttaval lauale jäänud ratsu ja ettur ning seekordsel vastasel vanker. Lõpuks läheb ettur kaotsi, kuid mehele meenub kohtuniku eelmise aasta otsus ja ta läheb ise viiki taotlema. Abikohtunikelt ta soovitud otsust ei saanud, aga see polnudki oluline, sest peakohtunik oli talle ju teada juba eelmisest aastast. Aga seekord ei teinud see mees meie tuttava protestidest põrmugi välja ja teatas, et tuleb lihtsalt mängu jätkata. Tema polevat sellistes seisudes kunagi viiki fikseerinud.

Muidugi oleks viigi fikseerimine sellise materjali vahekorra juures olnud rohkem kui problemaatiline ning sellele oleks pidanud eelnema kummagi poole laual tehtud käikude tähelepanelik jälgimine. Igal juhul on õigustatud nende juhtumite internetti riputanu küsimused: Kas nende partiide vahel on mingi erinevus ning kas tuleb taotluse puhul arvestada, kes viiki taotleb ja kuidas ta oma taotlust põhjendab? Meie kohtunikulitsentsi too Hispaania ametivend vaevalt saaks.
Lembit