Meil poleks nii juhtunud

Tulin just kohtunike seminarilt ning arvutisse pilku heites leidsin, et Saksa malehuvilised olid tagantjärele terve nädala tegelnud ühes partiis tekkinud veidi veidra olukorraga.
Mängiti mingit meeskonnavõistlust. Kaks meest jäid suurde ajapuudusesse, nii et pärast 28. käiku olid mõlemad partiiprotokolli tõmmanud ainult kriipse. Siis võttis must oma vankri ja lõi sellega väljale c1. Kas aga vanker seisis c8 või juba lööduna hoopis laua kõrval, seda ei saadudki tekkinud vaidluses selgeks. Nüüd oleks ju normaalne olnud, et asjasse oleks selguse toonud laua juures käike kirjutanud kohtunik. Häda oli aga selles, et matśil sellist omaette ametimeest polnudki, vaid selle funktsioone pidid täitma ühiselt mõlema meeskonna kaptenid, kes aga ise mängisid ega olnud suutnud leida endale ka sellist abilist, kes partiides toimuvat oleks jälginud.

Nii palju nad siiski otsustasid, et partii tuleb teisel laual läbi mängida, käigud üles kirjutada ja siis partiid jätkata. Aga viimast 6-7 käiku ei suudetud nüüdki ühtviisi kirja panna. Üks sai tehtud käikude arvuks 34, teine 35. (Mulle endale tundub see küll kummaline, sest nad vaatasid ju partiid samal malelaual.) Sellest jäi sõltuma ka see, kas vanker ikkagi oli c8 või mitte. Valge nooleke oleks kukkunud ehk 20, musta oma 45 sekundi pärast. Kui vanker laual, oleks must jõudnud võita, kui mitte oleks tegemist olnud ligikaudu tasakaaluga. Võib kujutleda, kui äge võis seal vaidlus olla. Õnneks enne seda, kui kaptenid oleksid saanud mahti otsustavalt asjadesse sekkuda, jõuti kompromissini ja mehed leppisid viiki.

Internetivaidlused käisid selle üle, mida oleksid kaptenid pidanud tegema, kui viigilepet poleks sündinud või kuidas oleks pidanud toimima olematu kohtunik, kes poleks partiid jälginud. Päris ilmne, et neutraalse jälgijata takkajärele selgusele jõudmine oleks peaaegu võimatu. Koodeksi artikkel 7.5 ütleb: Kui seisu, mis oli malelaual vahetult enne määrustevastasuse teket, ei saa kindlaks teha, jätkub partii viimasest kindlaks tehtavast seisust enne määrustevastasuse teket. Kellanäidud tuleb korrigeerida vastavalt artiklile 6.14 /kohtuniku parema äranägemise järgi/.
Ilmselt tähendas see viimane kindlaks tehtav seis siis seisu pärast 28. käiku, mis tulenes protokollidest. Missugused ajad kelladele, selle üle võiks vaielda. Praktiliselt peaksid kellad ka pärast korrigeerimist näitama (peaaegu) ühesugust aega. Kui võtta proportsionaalselt tehtud käikude arvuga, siis võiks kummalegi poolele jätta ca 20 minutit. Teame aga, et tegemist oli juba ajapuudusega, kus käike enam ei kirjutatud. Kuivõrd kirjutamise võib katkestada siis, kui aega jääb alla 5 minuti, siis võiks mõlemale jätta näiteks 4 minutit. Kas sobib?

Läänepoolsetes maades näib olevat üsna palju võistlusi, kus kohtunike ülesandeid täidavad kaptenid. Kui asi laabub, on kõik korras. Kui aga midagi juhtub nagu selles partiis, on häda käes. Kui otsustusõigus on jäetud kaptenitele, ei tohiks nad kaasa mängida või peaks neil olema vähemalt mingi tehniline abijõud kasvõi vajadusel käikude üleskirjutamiseks.
Usun, et meil on igal võistlusel kohtunik olemas ja taolist olukorda poleks meil juhtunud. Ka kogemusteta kohtunik on parem kui kohtuniku puudumine ja ehk annab ka äsjane seminar neil osalenutele mingeid teadmisi ja oskusi juurde.
Lembit