Kas sellist turniiri võib olla?

Enamasti on malekohtuniku tööpäev igavavõitu. Sageli läheb terve turniir mööda ilma, et ühtki arvestatavat turniiri oleks lahendada tulnud. Istu nagu tuletõrjevalvur teatris, kui kunagise MM-matśide kohtuniku Karel Opoćenski võrdlust kasutada. Välja võib muidugi mõelda igasuguseid olukordi ja lausa kuhjata neid üksteise otsa.
Ühel Prantsuse kohtunikueksamil mõni aasta tagasi puudusid tavapärased küsimused. Nende asemel oli ühe mängija väidetav jutustus, kus ta olevat kaasa mänginud. Kohtunikukandidaadid said kaks tundi aega ning ülesande leida sellest üles kõik eksimused reeglite vastu ning öelda, mida igal juhul oleks tulnud teha. Tekst ise aga oli selline.

Olen rahvusvaheline meister ja hommikul otsustasin kaasa mängida rahvusvahelisel lahtisel 9-voorulisel turniiril. Ajakontroll oli 1 tund 40 minutit esimeseks 40 käiguks, seejärel aga 40 minutit lõpuni. Kogu aeg lisandus iga käiguga 30 sekundit. See vastab 2 tunnile kogu partiile.
Korraldajad olid minu tulekust üllatunud. Nad tahtsid, et maksaksin osavõtumaksu, kuid tunnen reegleid ning tean, et suurmeistrid ja rahvusvahelised meistrid ei pea seda tegema. Nimekirjas oli juba paarkümmend tiitliga mängijat. Kohtunik oli III kategooriaga.

I voor algas pooletunnise hilinemisega, mis polnud põrmugi halb. Vastast kohal ei olnud. Mul olid mustad. Ootasin vastast, et kell käima panna. Asetasin kella paremale poole, et seda parem näha oleks. Kohtunik oli selle pannud vasakule. Selgus, et vastane on poiss, kes ei oska hästi märkida. Ütlesin, et ta peab malendi lähte- ja suundumisvälja tingimata pärast iga käiku üles kirjutama. Kuigi ma seda talle viisakalt kordasin, tegi ta oma käigu ikka enne minu käigu kirjutamist.

Veerandtunniga tegi poiss juba neli määrustevastast käiku ja kohtunik lisa talle minuti, vaatamata minu protestidele, et ma pole midagi nõudnud. Kohtunik ütles, et loeb järgmisel korral partii talle kaotatuks. Dura lex sed lex /Seadus on seadus/. Otsustasin vangerdada teisele poolele kui vastane. Tema oli teinud fianchetto, mina tegin pika vangerduse, sest Va8 0li tules. Kaks käiku hiljem kutsus poiss kohtuniku ja küsis, kas mul oli õigus vangerdada. Kohtunik nõudis mult tagasipöördumist eelmise seisu juurde (kuna vanker oli tules, oli 0-0-0 võimatu) ning ütles, et ma võin teha 0-0 või mistahes kuningakäigu.

Olin halvasti maganud ja kui poiss tegi kummalise käigu, siis kasutasin, et kohtunik oli oma laua taga reglementi redigeerimas, ja läksin puhvetisse kohvi jooma, jättes oma käigu tegemata. Süütasin sigareti ja lahkusin saalist. Baari ees oli raamatulaud. Kohvi nautides lehitsesin uut raamatut ja vaatasin, kas mu vastase käigud on seal sees. Olid! Näitasin neid ka oma lauanaabrile. Paul, kes oli saalist tulnud, haaras telefoni. Arutasime varianti, kuni ta andis mulle märku, et mu vastane on käinud. Tema läks tänavale helistama, mina oma laua juurde tagasi. Kohtunik polnud ikka veel oma laua tagant liikunud.

Pauli vastane oli närviline. Kirjutas oma käigu, siis tõmbas selle maha, kirjutas uue ja tõmbas jälle maha. Milline erinevus Pauli protokollidega võrreldes, kus kõik malendid olid kunstipäraselt stiliseeritud! Vaene mees, tal oli vaid üks käik, mis ei kaotanud: etturi muundamine ratsuks. Ta viis etturi 8. reale ja vajutas kella. Siis pani ta etturi asemele lipu. Õnneks muutis ta oma arvamust ja asendas lipu ratsuga. Abikohtunik sekkus vahele ning ütles, et tal on juba kaks ratsut laual, mistõttu tuleb panna mingi muu malend.

Keskendusin oma partiile. Minu vastane oli ajapuuduses, tema aeg vähenes. Ütlesin talle, et kuna kell käib halvasti, tuleb seda kuni partii lõpuni vajutada väga tugevalt. Kuna probleem püsis, ütlesin seda kaks või kolm korda. Paul oli oma laua juures tagasi. Kohtunik tegi kindlaks, et malelaud asetses valesti: vasakul pool oli valge väli. Kogemustega mängijana alustas ta partiid algusest peale. Samal ajal oli turniiri liidrile esimesel laual liiga tehtud. Kuna tal oli käsi kipsis ja ta ei saanud kirjutada, oli kohtunik tema ajast terve tunni ära võtnud.

Algas ajapuudus. Mul oli hea seis ja ma olin rahulik, ümberringi aga närvitsesid mitmed mängijad. Kohtunik tegeles sel ajal auhindade nimekirjaga. Oleksin küll tahtnud, et ta oleks olnud kohal, kuna nõudsin poisilt, et see ei peidaks oma protokolli. Tahtsin teada, kas mul on 40. käik juba tehtud. Õnneks saabus abikohtunik ja ütles, et esimene ajakontroll on läbi. Kirjutasin puuduvad käigud mälu järgi, enne kui mu nooleke kukkus. Siis märkasin, et olin ühe käigu kirjutanud kaks korda. Kuna mu vastane oli unustanud mõned käigud kirjutamata, polnud me viga märganud. Vahepeal olid mõlemad noolekesed langenud. Seiskasin oma kella ja läksin otsima peakohtunikku, kes saabudes teatas: "Ma ei tea, kumb nooleke langes esimesena. Vastavalt artiklile 10.3 on nüüd viik." Milline häbi! Keeldusin oma vastase protokollile alla kirjutamast ja võtsin enda oma, et see ära visata.

Muidugi ei tarvitse me teada, et Prantsusmaal vajab selline turniir kõrgema kategooria kohtunikku või et osavõtumaksuta osalemiseks oleks vaja end kirja panna juba paar päeva varem. Aga kõik muu peaks seal olema nii nagu meilgi. Niisiis kas oskame kõik (või peaaegu kõik) eksimused üles leida? 30 ümber võiks neid küll olla. Ja oleks hea, kui meist kellelegi niisugust turniiri ei satuks.
Lembit