Juhtum välkpartiis

Mõni aeg tagasi esitati Hispaania kodulehel arutamiseks järgmine juhtum ühest välkpartiist.
Valged asetavad oma kuninga väljale, mis oli mingi vastase malendi tules. Mustad seda ei märka, vaid teevad oma malendiga käigu. Valged seiskavad kella ja kutsuvad kohtuniku, teatades, et musta viimane käik oli määrustevastane, ning nõudes endale võitu (või viiki, juhul kui valgetel poleks olnud matistamiseks piisavat materjali).

Mida peaks sel juhul tegema kohtunik? Hispaanlaste arvamustel oli kolm varianti. Ühtede arvates ei saa mustade käiku lugeda kuidagi määrustevastaseks ning selle asemel peaksid nad ütlema kohtunikule, et määrustevastase käigu tegid hoopis valged. Kohtunik peakski seejärel mustadele võidu andma.
Teiste arvates on mustade käik tõesti määrustevastane (pigem võiksime küll valge kuninga tulesoleku tõttu kõnelda määrustevastasest seisust) ning seetõttu valgete poolt esitatud taotlus täiesti põhjendatud. Võit peaks minema valgetele.
Kolmandate arvates keelab koodeks küll kuningat tulle jätta, aga see käib mängija enda, mitte aga tema vastasmängija kuninga kohta. Seepärast on valge kuningas pärast mustade käiku lihtsalt tules ja see tuleb sealt valgete järgmise käiguga kuhugi viia. Partii seejärel aga lihtsalt jätkub.

Vähemalt esmapilgul ühineksin viimase arvamusega. Kui mustad on käinud, siis ei saa nad loomulikult enam mingit taotlust esitada. C3: Vastasmängija võib ... enne oma käigu tegemist taotleda võitu. ... Kui vastasmängija on oma käigu teinud, ei saa määrustevastast käiku korrigeerida. Nii langeb esimene variant ära.
1.2: Oma kuninga asetamine või jätmine rünnaku alla, samuti vastasmängija kuninga löömine pole lubatud. Seda punkti mustad ei rikkunud.
Kui valged ka nüüd oma kuningaga midagi ette ei võta ja see jääb tulle, võivad mustad esitada taotluse määrustevastasuse kohta, kuigi nende järgmine käik iseendast võib ju määrustele vastata.
Või arvab keegi teisiti?
Lembit